Keskkonnaalast järelevalvet teevad lisaks Keskkonnainspektsioonile kohalikud omavalitsused, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Tarbijakaitseamet ja veel mitu asutust. Keskkonnainspektsioon kogub ja süstematiseerib kõigi järelevalveasutuste andmed, mille tulemusena tekib järelevalvest terviklik ülevaade. Ennetamise puhul on kindlasti väga olulisel kohal elanike toetus ja kaasabi. Inimesed on keskkonnaküsimustes teadlikumaks ja aktiivsemaks muutunud, mida näitab ka Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 313 tulevate teadete arv ja sisu. Näiteks 2010. aastal sai valvetelefon üle 16 000 kõne, mida 2006. aastaga võrreldes ligi kaks korda rohkem. Ka keskkonnakorraldus on varasemaga võrreldes paranenud ehk seaduste täitmine on lihtsam. Siinkohal võib näiteks tuua harrastuspüügiõiguse eest tasumise, mida saab teha mobiiltelefoniga kas või veekogu ääres. Puhkealadele on rajatud autoparklad, et ei peaks parkimiseks taimestikuga kaetud alale sõitma. Olemas on telkimiskohad, kus võib telgi üles panna ja lõket teha. Selliseid näiteid võib tuua kõigist valdkondadest.
Enim on vähenenud kalapüügi- ja metsaalased rikkumised 2010. aastal registreeris Keskkonnainspektsioon kokku 240 metsa-alast õiguserikkumist. Võrreldes 2000. aastaga on rikkumiste arv vähenenud kümme korda. See on tubli saavutus, millesse on andnud oma panuse kõigepealt metsaomanikud ise, aga ka metsakorralduse ja järelevalvega tegelevad ametnikud. Tulemusest võiks järeldada, et metsas on kord majas ja järelevalvet võiks vähendada. Päris nii see siiski pole. Rikkumised tekivad sageli olukorras, kus metsaomaniku loal teevad raiet teised isikud. Taolisel juhul tuleb kindlasti meeles pidada metsaomanikule ja raiujale või raieõiguse omandajale tekkivaid kohustusi, muidu on oht seadusega vastuollu minna. Kui 2008. aastal oli Eestis ligi 50 000 harrastuskalastajat, siis 2010. aastal oli nende arv juba peaaegu 80 000. Olukorras, kus kalavarud on kahanenud, aga püügihuvilisi palju, tekib kergesti ebaseadusliku püügi oht. Aastast aastasse ongi keskkonna õigusrikkumiste hulgas olnud enim just kalapüügiga seotud rikkumisi. 2010. aastal registreeriti 1510 kalapüügirikkumist. Seda on ligi tuhande võrra vähem kui 2009. aastal. Kalapüügi järelevalve tegutseb looduse ja kalastajatega samas taktis. Kalade kudeajal tuleb põhitähelepanu pöörata veekogudele, kuhu kala kudema koguneb. Talvel, kui on head tingimused jääaluseks püügiks, koguneb veekogudele tuhandeid harrastuskalastajaid, seda eeskätt Pärnu lahel ja Peipsi järvel. Kui püütakse kõiki nõudeid silmas pidades ja ainult iseendale, ei ole see looduse ega ka järelevalve jaoks probleem. Kui aga harrastuspüügil püütud kala rändab kokkuostjate kätte ja sealt edasi tööstusesse, on asi tunduvalt tõsisem. Näiteks 2010. a talvel püüdsid korrakaitsjad Pärnus kinni mitu autot, millel oli peal ilma nõutavate dokumentideta ning ilmselt harrastuspüüdjate püütud kalakoorem. Üks harrastuspüügi liik on ka vähipüük, mille osas nõudlus ületab võimalused ja püüda lubatakse vaid teatud kohtades ja piiratud hulgal. Saaremaal, kus jõevähi varud on suhteliselt hästi säilinud, avastati 2010. aastal võõrliik − signaalvähk. Signaalvähk on kantud ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja, sest ta võib meie kohaliku jõevähi sootuks välja tõrjuda. Katsepüükidega saadi Mustjõest viis ja Riksu ojast 63 signaalvähki. Keskkonnaalastest õigusrikkumistest loe lähemalt Keskkonnainspektsiooni trükistest/ "Aastaraamat 2010".
Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus Alates 1. septembrist 2011 saab Keskkonnainspektsioonist uurimisasutus, millel on õigus menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid. Artikkel koostatud Keskkonnainspektsiooni andmete põhjal. |
