|
|
Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse
Materjalibilansi põhjal saasteallika heitkoguste arvutamine põhineb saasteaineid tekitavate protsesside tundmisel ja materjalivoogude teadmisel. Selline lähenemine sobib hästi kirjeldatud ja põhjalikult uuritud saasteallikate hindamiseks. Vajalik on saasteaine tekkimise põhjuseks olevate seaduspärasuste teadmine ja nende matemaatiline kirjeldus. Lisaks peab teadma täpseid materjalivoogusid, mis on uuritavate saasteainete lähteaineteks. Reeglina on selline teave kättesaadav vaid väheste pindsaasteallikate kohta nagu näiteks laudad, biofiltrid, aeratsioonibasseinid jms. Põllumajandusallikatele
kasutatakse Euroopas EEA/CORINAIR eriheiteid, mis arvutatakse näiteks
ammoniaagi puhul lämmastiku materjalibilansi kaudu. Eriheited
hõlmavad näiteks loomade puhul erinevaid pidamistingimusi ja
sõnnikuärastussüsteeme. Mudelfarmis mõõdetud tegureid
kasutatakse analoogia põhjal sarnaste objektide jaoks. Sellist
lähenemisviisi kasutatakse põllumajanduse eriheidete arvutamisel,
kui leitakse ammoniaagi heitkogus lämmastikubilansi kaudu. Lisaks
kasutatakse materjalibilanssi ka muude objektide korral, näiteks: * eramupiirkonna heitkoguste aluseks võetakse keskmine kütusekulu, katelde keskmine efektiivsus * kütuste pumpamisel ja mahutiparkides saab heitkoguseid arvutada kütusevoogude bilansi ehk kadude kaudu.* Paljude saasteallikate jaoks ei ole selline informatsioon siiski kättesaadav või puudub üldse, mistõttu tuleb kasutada muid hindamistehnikaid või otseseid mõõtmisi.
|
|
