Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse

Hajussaasteallikate eriheited

Eriheidete kasutamisel tuleb jälgida, et kasutatavad eriheited oleksid vastavuses uuritava objektiga. Eestis on antud valdkonnas kasutusel keskkonnaministri määrus, mis sätestab heitkoguste määramise korra ja kasutatavad eriheited. Eriheiteid saab arvutada lähtuvalt uuritavate ühendite füüsikalistest omadustest.

Näiteks vedelike puhul on võimalik kasutada vedelik- ja gaasifaasi jaotustegureid :

ERP     on heitkogus (g/s)

A          on allika pindala (cm²)

C         on uuritava ühendi kontsentratsioon veefaasis (mg/l)

K_L        on vedelik-gaas massiülekande tegur (g×mol/cm²×s)

Pinnasest lähtuvate emissioonide hindamiseks kasutatakse valemit:

E_i         on heitkogus (g/s)

D_i         on vastava ühendi difusioonitegur (cm²/s)

C_si        on küllastunud auru kontsentratsioon (g/cm³)

A          on pindala (cm²)

P_t         on poorsus (dimensioonita)

L          on pinnasekihi efektiivne paksus (cm)

W_i        on vastava ühendi osakaal pinnases.