Reet Talkop, Keskkonnaministeeriumi seirenõunik
Eesti–Vene peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla. Nende veekogude (koos valgalaga) seisundi ja kalavarude kaitseks teevad juba üle kümne aasta koostööd kaks valitsustevahelist komisjoni, mille koosseisu kuuluvad erinevad töörühmad.
Äsja (30. juunil) lõppes Venemaal Novgorodi oblastis Valdais järjekordne Eesti–Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma koosolek. Koosolekule eelnenud teadusseminaril käsitleti tulevasi uurimistöid, nagu näiteks veemajanduse bilansi koostamine, saasteainete foonikontsentratsioonide hindamine, survetegurite kompleksse hinnangu andmine ökosüsteemidele; samuti kaugseire meetodite kasutamist ökosüsteemide hindamisel, põhjavee seire automatiseerimist jne.
Kohtumisel vaadati koos üle ka andmed Peipsi ja Pihkva järve, Narva jõe ja Narva veehoidla ning kogu selle suure valgala (57 000 ruutkilomeetrit) seisundi kohta.
Mis seisus on Peipsi ja Narva jõgi? Vene poole andmetel on üldine vee seisund Peipsi järves ja Pljussa, ®elt¹a ja Piusa jões võrreldes 2009. aastaga stabiilne. Siiski on Peipsi järve idaosas ja Narva jõe Stepanov¹t¹ina, Gdovka ja Piusa lävendis veekvaliteet langenud. Suurenenud on orgaanilise aine ja raskmetallide (raua ja mangaani) sisaldus.
Eesti poole andmetel on Peipsisse suubuvate jõgede kvaliteet stabiilne ja vastab normidele. Siiski on üldlämmastiku sisaldus suurenenud Narva jõe Narva ja Vasknarva lävendis.
Ühisekspeditsiooni andmetel täheldati mineraalse fosfori sisalduse mõningast suurenemist nii Pihkva kui ka Peipsi järves, samal ajal kui mitmed näitajad olid languses. Mitmeid muutusi täheldati ka suurtaimestiku koosluste ja populatsioonide arvukuse osas. Muutuste põhjuseks võisid olla looduslikud tingimused: erakordselt külm talv, kuum suvi ja mullune veetaseme märgatav tõus üle paljuaastase keskmise.
Kuumalainete ja eutrofeerumise koosmõjul võivad tekkida häired Peipsi järve ökosüsteemis.
Maaülikooli teadlaste arvates võib ekspeditsioonide tulemuste põhjal öelda, et Peipsi järve seisund ei ole paranenud, jätkuvalt on kõrge fosfori sisaldus, klorofüll-a näitab tõusu ja vee läbipaistvus on vähenenud viimase poolsajandi jooksul kõigis järve osades.
Ühistöö veekogude seisundi parandamiseks jätkubSuure tähelepanu all oli töögrupi kohtumisel ka seire korraldus, kaugseire võimaluste kasutamine, seireandmete võrreldavuse tagamine ja andmete vahetus. Otsustasime jätkata ühisekspeditsioonide korraldamist Peipsi ja Pihkva järvele ning Narva veehoidlale.
Veekogude seisundi parandamiseks kooskõlastasime aastateks 2012–2015 järgmised ettepanekud: * vähendada hajureostust põllumajandusest, kasutades hea põllumajandustava põhimõtteid;
Labori analüüsitulemuste võrreldavuse parandamiseks leppisime kokku jätkata ühisekspeditsioonide käigus võrdluskatseid; samuti jätkuvad andmevahetus ja seireprogrammid. Näiteks otsustasime uuendada põhjavee seireprogrammi, et alustada põhjavee piiriveekogude seiret.
*********************************************************************
Mis on mis? Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti–Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal. Komisjon kohtub kord aastas kas Eestis või Venemaal. Põhiline koostöö toimub aga spetsialistide tasandil ehk komisjoni kahes töörühmas: Töörühmade koosolekud toimuvad tihedamini. Mõlema riigi spetsialistid osalevad ka ühisuuringutes, -seires ja teevad koos järelevalvet.
Eesti–Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase kalapüügikomisjon on loodud juba 1994. aastal ja käib koos kaks korda aastas. Just selle komisjoni istungitel lepitakse kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve majandamine ehk püügivahendite arv, keeluajad, püügikvoodid, kontrollimeetmed ja ühine teadustöö. Komisjoni otsused põhinevad mõlema riigi teadlaste soovitustel.
Kas teate, et: * Eesti ja Venemaa vahelisest piirist 80% on veepiir. Merepiiri on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km. * Ühine koostööpiirkond – Narva jõe valgala – ulatub põhjast lõunasse 370 km kogupindalaga ligi 57 000 ruutkilomeetrit (sellest Eesti territooriumil on üle 17 000 ruutkilomeetri). Ühtlasi on see Euroopa Liidu ja Venemaa piiriala. * Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 ruutkilomeetrit (sellest Eesti territooriumi koosseisus on 44%). Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi. * Narva jõgi on küll lühike (77 km), kuid suhteliselt veerohke (keskmine vooluhulk 400 m³/s, aastane äravool 12,5 km³). Narva jõgi on olulise energeetilise tähtsusega: jõel asub Venemaale kuuluv Narva hüdroelektrijaam võimsusega 125 MW; Eesti poolel on aga kaks võimsat soojuselektrijaama. Narva jõe veel rajaneb Narva linna (üle 70 000 elanikku) ühisveevarustus. * Narva jõe valgala moodustab kõigest 3% Läänemere koguvalgalast (1 649 550 ruutkilomeetrit), kuid on aastase äravoolu poolest Neeva järel (~70 km³/a, 20% jõgede aastasest sissevoolust Läänemerre) teine Soome lahte suubuv jõgi. Läänemerre suubuvate jõgede äravoolu poolest jääb Narva jõgi teise kümne alguses, kuid valgala pindalalt on kuues.
Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis, ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti. |
