Raimo Jaaksoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist
Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on alanud Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate sulgemine. Rahvasuus poolkoksimägedena tuntud ladestuste sulgemist rahastab täies mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja tegu on suuremahuliste töödega – lõigatakse maha mägede järsud tipud ja nõlvad kujundatakse laugjateks.
Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemiseprojekti kogumaksumuseks on kavandatud 28,9 miljonit eurot; Kiviõli poolkoksiprügila sulgemiseprojekti kogumaksumuseks 6,4 miljonit eurot. Vastavalt ajakavale peavad poolkoksiprügilate sulgemistööd lõppema 16. juuliks 2013.
Kohtla-Järvel alustati töödega 2010. a lõpus ning Kiviõlis 2011. a kevadel. Esimese tööna likvideeritakse nn fuusside (õli tootmisel tekkinud vedelad pigijäätmed) järved. Sellega ollakse praegu lõppjärgus; samaaegselt toimuvad ka suuremahulised poolkoksimägede ümberkujundustööd.
Tänavu juuniks oli Kohtla-Järvel kujundustööde käigus ümber paigaldatud 350 000 kuupmeetrit ladestatud poolkoksi, mis moodustab ligikaudu 10% kogu tööde mahust. Kiviõlis olid vastavad näitajad 165 000 kuupmeetrit ja 21%.
Põlevkivi kaevandamisel pikk ajalugu Põlevkivi kaevandamine ja ka põlevkiviõli tootmine algas Eestis möödunud sajandi esimesel veerandil. 1922. a asutati Eesti Kiviõli AS ning 1924. a lasti Kohtla-Järvel käiku õlitehas. Poolkoksi ladestamist praegu suletavale Kohtla-Järve poolkoksiprügilale alustati 1938. a ning Kiviõli poolkoksiprügilale 1951. a.
Miljoneid tonne jäätmeid Aastate jooksul on Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestatud ca 73 miljonit tonni poolkoksi ja ca 100 000 tonni fuusse, lisaks põlevkivituhka ja ka muid keemiatööstuse jäätmeid. Kohtla-Järve poolkoksiladestu suurim kõrgus on ligi 170 meetrit üle merepinna.
Kohtla-Järve ladestu pindala koos tuhaväljaga on ca 214 ha, millest nüüd korrastatakse ligi 94 ha. Ülejäänud alal asuvad VKG nõuetele vastav poolkoksiprügila ja tuhaväli.
Kiviõli poolkoksi prügilasse on ladestatud üle 15 miljoni tonni jäätmeid, sellest 13 miljonit tonni on poolkoks; 1,2 miljonit tonni põlevkivituhk ja 58 000 tonni fuusse. Kiviõli poolkoksiladestu suurim kõrgus on 163 meetrit üle merepinna.
Kiviõli ladestu pindala on ca 47 ha, millest suletakse ligi 20 ha. Ladestu põhja- ja läänepoolsele osale on Kiviõli Keemiatööstus rajanud nõutele vastav poolkoksi prügila, mida praegu kasutakse tootmisel tekkiva poolksi ladestamiseks.
“Mägede” keskkonnaohud Poolkoks on põlevkivist õli tootmisel utmisel tekkiv tootmisjääk, mis on klassifitseeritud ohtliku jäätmena. Poolkoks sisaldab süsivesinikke, fenoole, naftaprodukte ja orgaanilisi ühendeid.
Poolkoksiladestust lähtuvad põhilised keskkonnaohud: * nõrgvee mõju pinna- ja põhjaveele;
Need keskkonnaohud ilmnevad teravamalt Kohtla-Järvel, kus ladestatud jäätmete kogus on suurem ja erinevaid jäätmeliike rohkem. Fenooli- ja muude ühenditega reostunud vesi imbub jätkuvalt põhjavette.
Kiviõli ladestu mõju on keskkonnale väiksem, kuid seisundile halvemini jälgitav. Omamoodi on seda tinginud looduslikantropogeensed tingimused. Piirkonna pinnakate on õhuke. Osaliselt ladestu all paiknev suletud Kiviõli kaevandus ja ladestust ühe kilomeetri kaugusele jääv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär mõjutavad oluliselt põhjaveere¾iimi, tekitades Ordoviitsiumi veekihtides depressiooni. See omakorda põhjustab poolkoksiladestu nõrg- ja pinnavee kiire infiltreerumise põhjavette.
Poolkoksiladestud reostavad ka õhku, mõjutades sellega Kohtla-Järve, Kiviõli ja teiste asulate elukeskkonda. Ladestutelt tõuseb tolmu, fuusside ladestuskohtadest lenduvad fenoolid ja muud orgaanilised ühendid. Ladestutes tekkinud kuumenemiskolletest toimub gaaside BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen) väävelvesiniku jm eraldumine. Ohtlikum on neist väävelvesinik. Üheks kuumenemise põhjustajaks on kõrged ja järsud nõlvad, see omakorda põhjustab gaase ja tolmu.
Vähendame keskkonnaohte Eesti keskkonnastrateegia näeb ette jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise ning ka jääkreostuse vähendamise. Nende eesmärkide täitmine on otseselt seotud põlevkivi poolkoksi prügilate sulgemise ning neist tuleneva keskkonnaohu vähendamisega.
Eesti ja Euroopa Komisjoni vahelistel ühinemisläbirääkimistel võttis Eesti Vabariik kohustuse sulgeda Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilad) hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti vastavatest õigusaktidest.
Poolkoksiladestute sulgemisprojekt sai alguse 2005. a, kui kontserniga Ramboll Finland ja EL Konsult sõlmiti leping ettevalmistava projekti koostamiseks. Selle raames viidi läbi keskkonnamõju hindamine ja teostatavusuuring ning töötati välja sulgemise tehniliste lahenduste variandid.
Sulgemisprojektiga alustati 2009. a, kui esitati taotlused rahastamiseks EL Ühtekuuluvusfondist. 2009. a lõpus sõlmiti riigihangete tulemusel lepingud kontserniga AS Mrerko Ehitus, ehitusfirmaga Rand ja Tuulberg ning Tallinna Teede AS-iga Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemiseks ja AS-iga Skanska EMV Kiviõli poolkoksiprügila sulgemiseks. Lepingud sisaldavad poolkoksiprügilate täiendavaid uuringuid, sulgemise detailsete tehniliste lahenduste väljatöötamist tööjooniste tasemel ja tööde teostamist.
Mida tehakse Kohtla-Järvel Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemiseks ette nähtud järgmised abinõud: * Fuussijärvede likvideerimine. Fuussid ehk õli tootmisel tekkinud vedelad pigijäätmed stabiliseeritakse jämepurdmaterjaliga ja kaetakse eraldi veekindla kattega. * Ladestute ümberkujundamine, katmine ja haljastamine. Ümberkujundamisel lõigatakse ladestu järsud tipud maha, ja nõlvad kujundatakse laugjateks kaldega valdavalt mitte üle 1:3. Ümberkujundamisel teisaldatakse ligikaudu 3,4 miljoni kuupmeetrit ladestatud poolkoksi. Kujundatud ladestule rajatakse vett mitteläbilaskev kate, mis peaaegu täielikult välistab sadevete tungimise ladestusse ja seega minimiseerib tekkiva nõrgvee koguse. * Veekäitlus. Rajatakse eraldi sadevee ja nõrgvee kogumise kraavide- ja drenaa¾issüsteemid. * Puhastamist vajav reostunud nõrgvesi pumbatakse läbi survetorustiku Järve Biopuhastuse puhastusseadmetele ning juhitakse puhastatult merelasu kaudu Soome lahte. Ladestu pinnalt kogutav sadevesi suunatakse olenevalt puhtusastmest kogumisbasseinide ja eelvoolu kaudu loodusesse või samuti puhastusseadmele.
Mida tehakse Kiviõlis Kiviõli poolkoksiprügila sulgemisel likvideeritakse fuusijärved ja ladestu kujundatakse samamoodi ümber nagu Kohtla-Järvel. Ümberkujundamisel teisaldatakse ligi 0,8 miljonit kuupmeetrit poolkoksi. Samuti paigaldatakse bentoniit- ja drenaa¾imatid.
Järgnevalt rajatakse pinnasematerjalist kaitse- ja kasvukiht paksusega 40 cm murualadel ja 80 cm metsaaladel. Kaetud ladestule külvatakse muru ja ühele kolmandikule istutatakse kaseistikud.
Veekäitemiseks rajatakse sadevee kogumise kraavid, kogumisbasseinid ja eelvool loodusesse Uemõisa oja kaudu.
Pärast sulgemist jätkuvad seire ja järelhooldus Pärast sulgemisprojekti lõppu jätkuvad projektijärgne järelseire ja järelhooldus. Järelseirega jälgitakse sulgemistööde efektiivsust. Peamised seiratavad komponendid on põhja-, pinna- ja nõrgvesi ning kattekihi monoliitsus, stabiilsus ja haljastatuse seisukord. Järelhooldusega aga kontrollitakse ja tagatakse objekti keskkonnaohutuse taset. EL direktiiv näeb prügila järelhoolduse kestvuseks ette 30 aastat.
Kohtla-Järvel jätkub projektjärgselt ka suletud prügilast kogutava reostunud vee puhastamine.
Paraneb kogu keskkond Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänu projektile paraneb kogu regiooni keskkonnaseisund – suletud ladestusalad vähendavad inimeste terviseriski ja mõju looduskeskkonnale.
Projekti tulemusel: * nõrgvee mõju pinna- ja põhjaveele – projekti tulemusena nõrgvee reostusaste väheneb. * võrreldes projektieelse olukorraga negatiivsed efektid (nõlvade ebastabiilsus, erosioon ja saasteainete õhkupaiskumine kuumenemiskolletest) minimeeritakse või likvideeritakse. * võrreldes projektieelse olukorraga vähenevad oluliselt negatiivsed efektid: gaaside ja poolkoksi tolmu kandumine ümbritsevale alale ja ka elukeskkonda, tolmu kahjulik mõju inimese tervisele, risk inimeste tervisele
Poolkoksiprügilate alade edasine maakasutus lähematel aastakümnetel on küll mõningal määral piiratud, kuna mõlema suletava ladestusala jalamile on rajatud uued töötavad poolkoksi prügilad. Samas näitavad rahvusvahelised kogemused, et mõistlik maakasutus näiteks energia tootmiseks (tuulepark või päikesepatareid) on siiski võimalik. |
