|
|
Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse
Vastavalt National Emission Ceilings ehk NEC direktiivi nõuetele on Eesti Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2004. a määrusega nr 299 “Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad” kehtestatud nimetatud saasteainete heidete piirkogused aastaks 2010. Määruse kohaselt alates 1. jaanuarist 2010 Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heidete summaarsed kogused ei tohi ületada kalendriaastas järgmisi väärtusi: 1) vääveldioksiid – 100 tuhat tonni; 2) lämmastikoksiidid – 60 tuhat tonni; 3) lenduvad orgaanilised ühendid – 49 tuhat tonni; 4) ammoniaak – 29 tuhat tonni.
SO2 heitkoguste vähendamine Eestis oleneb otseselt põlevkivil töötavates elektrijaamades rakendavatest meetmetest. Ainuüksi põlevkivi osatähtsuse planeeritav vähendamine Eesti energiabilansis ei võimalda piisavalt vähendada SO2 heitkoguseid. Pealegi on SO2 sisaldus vanade tolmpõlevkivil töötavate aurugeneraatorite suitsugaasides oluliselt kõrgem uutest piirnormidest. Üleminek uue keevkihtpõletamise tehnoloogia kasutamisele võimaldab oluliselt vähendada SO2 heitkoguseid. Kui aastaks 2015 on kõik põlevkivil töötavad elektrijaamad renoveeritud, vähenevad SO2 heitkogused ligilähedaselt IIASA pakutud tasemele (tabel 1). Muudest kütuseliikidest (väiksema väävlisisaldusega vedelkütuste kasutuselevõtu korral jne) moodustuvate vääveldioksiidi heidete vähendamise osatähtsus on põlevkiviga võrreldes suhteliselt väike. Vaatamata sellele, et põlevkivi põletamine keevkihis võimaldab vähendada NOx heitkoguseid suurtest põlevkivil töötavatest elektrijaamadest ligikaudu poole võrra ja on rakendatud meetmeid ka teiste kütuseliikide kasutamisest tekkivate NOx heitkoguste vähendamiseks, on prognoositavad NOx kogused ligikaudu kaks korda suuremad IIASA arvutatud väärtustest (tabel 1). Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2004. a määrusega nr 299 aastaks 2010 kehtestatud lämmastikoksiidide heidete piirkoguse 60 000 tonni saavutamisega ei tohiks probleemi olla. LOÜ-de heitkoguste vähendamise võimalused on tehtud arvutuste põhjal kõigis vaadeldud stsenaariumides suhteliselt tagasihoidlikud (tabel 1). Esialgsed väljuvates gaasides sisalduvate LOÜ-de mõõtmised näitasid, et põlevkivi keevkihis põletamistehnoloogiale üleminek ei võimalda vähendada LOÜ-de heitkoguseid oluliselt. Samaaegselt suureneb Eestis tervikuna maagaasi ja mõõdukal määral ka vedelkütuste kasutamine. LOÜ-de heitkoguste vähendamise meetmete kasutuselevõtuga on võimalik tagada aastaks 2010 kehtestatud LOÜ-de heidete piirkogus 49 000 tonni. IIASA arvutatud piirkogustest erinevad Eesti LOÜ-de heitkogused olulisel määral (aastal 2020 üle kahe korra). Kuni aastani 2010 ei ole Eestis teoreetiliselt NH3 heitkoguste vähendamise vajadust, kuna kehtestatud heidete piirkogus aastaks 2010 on 29 000 tonni, mis ületab tegelikke heitkoguseid ligi kolmekordselt ja vajab korrigeerimist.
Käesolevas programmis vaadeldud selliste saasteainete nagu SO2, NOx, LOÜ-de, peente tahkete osakeste, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused sõltuvad suurel määral põlevkivi kasutamisest energeetikas ja põlevkiviõli tootmises. Põlevkivi kasutamissuunad mõjutavad tulevikus oluliselt nende saasteainete heitkoguseid Eestis. Ammoniaagi heitkoguste vähendamine oleneb eelkõige meetmetest, mida rakendatakse põllumajanduses. Välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise programmi eelnõu Välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamise programmi seletuskiri |
|
