Kaili Kuusk, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on valminud jäätmeseaduse muudatused. Muudatuste üks peamisi eesmärke on suunata senisest veelgi enam tähelepanu jäätmete vältimisele ja vähendamisele. Sellele järgnevad jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus (sh jäätmepõletus energia saamiseks ja jäätmete kasutamine pinnasetäiteks).
Kõige vähem soovitav jäätmekäitlusviis on jäätmete kõrvaldamine, mille alla kuulub seni ka Eestis tavapärane ladestamine prügilatel. Jäätmete ladestamist tuleb oluliselt vähendada.
Jäätmekäitlushierarhia lähtub keskkonnaohutusest Sellist eelistuste järjekorda nimetatakse jäätmekäitlushierarhiaks. Selle rakendamisel tuleb lähtuda maksimaalselt elukaare hinnangu ehk jäätmekäitluse keskkonnamõju minimiseerimise põhimõttest.
Keskkonnaministeerium pidas taolist üldtunnustatud jäätmehierarhiat silmas juba kümmekond aastat tagasi, kui valmistasime ette esimest üleriigilist jäätmekava. See 2002. aastal heakskiidetud jäätmekava sätestabki, et jäätmeteket tuleb vältida; kui see osutub aga võimatuks, siis tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada (sh korduskasutada ja ringlusse võtta). Prügilasse vedamine jäägu viimaseks võimaluseks.
Taolise üldtunnustatud, sh Euroopa Liidu õigusaktides kajastatud jäätmehierarhia rakendamine on läbiv teema ka „Riigi jäätmekavas 2008–2013“. Selle kava kohaselt tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Seega – eesmärk on jäätmete maksimaalne taaskasutamine ja alles viimase võimalusena ladestamine.
Vähendame jäätmete teket ja ohtlikkust Jäätmetekke vältimise juures on olulised kaks aspekti: 1) preventiivsete meetmete abil jäätmete koguse vähendamine; 2) jäätmete ohtlikkuse vähendamine, kasutades juba toodete valmistamise juures vähemohtlikke aineid ja materjale.
Kasutusel on mõiste probleemtoode. See on toode, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Rõhk pannakse saastuse ja jäätmetekke ennetamisele juba toodete valmistamisel, arvesse võttes seda, et jäätmeteke on lahutamatu osa iga toote olelustsüklist. Seepärast rakendatakse ka tootja vastutuse põhimõtet, mis käsitleb probleemtoodeteks nimetatud toodete jäätmete käitlemist ja pakendijäätmete käitlemist. Ehk teisisõnu – tootja peab vastutama enda valmistatud toodete eest ka siis, kui need on muutunud jäätmeteks; vajadusel jäätmed kokku korjama ning korraldama nende käitlemise.
Eri õigusaktidega on sätestatud tootja vastutusega hõlmatud jäätmete taaskasutamise sihttasemed.
Jäätmehierarhia ellurakendamiseks saab taotleda toetusi Eesti jäätmekäitluse taset aitab tõsta ehk jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu suurendada „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meede „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ abil.
10.08.2009 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 47 „Meetme „jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused“ kohaselt toetati peamiselt just õigusaktidega kehtestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvudega seotud tegevusi. Jätkuvalt on oluline ka kogumisvõrgustiku rajamine, seega toetati omavalitsusi võrgustiku (jäätmejaamad jne) rajamisel.
16.04.2011 jõustus Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused” muutmine, millega suurendati oluliselt toetatavate tegevuste ringi.
Toetatavad tegevused 1) ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot; 2) liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine; 3) jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamine, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvude täitmisega; 4) liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- ja papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks.
Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 2–8 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. |
