Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Osoon ja osoonikiht

Mis on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud?

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud.

Osooni valdkonda korraldatakse Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 1005/2009/EÜ osoonikihti kahandavate ainete kohta, samuti välisõhu kaitse seaduse ning Vabariigi Valitsuse määrustega „Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded” ja 2008. aastal jõustunud „Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid”.

Meie saavutused:
* Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 90% ulatuses lõpetatud;
* On korraldatud osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumine; ringlussevõtmine, kahjutustamine ja taastamine;
* Märkimisväärselt suures osas külmaseadmetes on osoonikihti kahandavad ained vahetud välja ammoniaagi või fluoritud kasvuhoonegaaside vastu;
* Eesti lipu all sõitvatel laevade tuletõrjesüsteemides ja maismaaobjektidel paiknenud haloonid on kokku kogutud ja keskkonnaohutult käideldud;
* CFC baasiliste dosaatorinhalaatorite kasutamine astmaravis on lõpetatud;
* Metüülbromiidi kasutamine taimekaitses on lõpetatud;
* On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele;
* Osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoreeritud kasvuhoonegaase sisaldavad seadmete lekkevabamaks käitamiseks on sisse seatud seadmete hoolderaamatute süsteem;
* Impordi ja ekspordi kontroll ning järelevalve põhineb riskipõhisel lähenemisviisil.

 

Suurimaks väljakutseks on HCFC-sid sisaldavatest seadmetest külmagaasi kokkukogumine aastaks 2015, et vältida osoonikihile ja samuti kliimale ohtliku gaasi  paiskamist atmosfääri. Seda nn “panka” Eestis hinnatakse 140–150 tonnile.