Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Osoon ja osoonikiht

Osoonikihi kahjustamisega kaasnev mõju

Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. UV-B kiirguse hulga suurenemist on märgitud ka osoonikihi aktiivse lagunemise tsoonis.
Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks, mis on piisavalt tugev, et põhjustada surma. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Päikese ultraviolettkiirgus lagundab osoonimolekulid aatomiteks, mis seejärel ühinevad teiste hapnikumolekulidega jälle osooniks. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid.
Maapinna lähedal troposfääris on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ning rahvasuus happevihmana tuntud saaste üks komponente. Kuid maapinnast kõrgel, stratosfääris on see terava lõhna ja sinaka värvusega gaas maapealsele elule vajalik nagu hapnik ise.
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm).

Osooniga seotud tervise- ja keskkonnariskid:

Iga UV-B kiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab mittemelanoomset nahavähki. Tänapäeva andmete kohaselt võib osoonihulga vähenemine 10% võrra suurendada nahavähi esinemissagedust 26%. On leitud uusi tõendeid selle kohta, et UV-B on ka väga halvaloomuliste melanoomide põhjustajaks. Heleda nahaga inimesed, kellel on vähe kaitsvat pigmenti, on nahavähist kõige enam ohustatud, kuid risk sellesse haigestuda on ka kõigil teistel.
UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu, suureneb kataraktide, silmaläätse deformeerumise ja lühinägelikkuse esinemissagedus. Lumepimeduse tekkimisel on UV-C kiirgusel suurem osa kui UV-B kiirgusel.