Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Müra

Müra strateegiline kaardistamine

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2002/49/EÜ kohaselt on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, kohustatud iga 5 aasta järel esitama Euroopa Komisjonile välisõhu strateegilised mürakaartid peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta.

Siseriiklikult reguleerib strateegiliste mürakaartide koostamist välisõhu kaitse seadus, mille kohaselt koostab strateegilise mürakaardi:

- välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam;

- maantee omanik;

- raudtee omanik;

- tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ.

Strateegilste mürakaartide koostamise esimene tähtaeg oli 30. juuni 2007. aasta ning nende kaartide alusel koostatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamise tähtaeg 18. juuli 2008. aastal.

Strateegiliste mürakaartide koostamise esimeses etapis pidid mürakaardid koostama:

- tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kelle haldusterritooriumil

elab vähemalt 250 000 elanikku;

- omanik, kelle maanteed kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas;

- omanik, kelle raudteed kasutab üle 60 000 raudteeveeremi aastas;

- omanik, kelle lennuväljal toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas,

välja arvatud kergelennukite kasutamine koolituse eesmärgil.

Strateegiliste mürakaartide koostamise teise etapi tähtaeg on 30. juuni 2012. aastal ning müra vähenamise tegevuskava koostamise tähtaeg 18. juuli 2013. aastal.

Teises etapis peavad koostama strateegilised mürakaardid:

- tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organid, kelle haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku;

- omanik, kelle maanteed kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;

- omanik, kelle raudteed kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas.

Vastavalt sotsiaalministri 29. juuni 2005. a määruse nr 87 “Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“ paragrahvi 9 lõikele 5 peab linna mürakaart kirjeldama müraolukorda vähemalt alljärgnevatest müraallikatest:

- maanteeliiklus;

- raudteeliiklus;

- lennuväli;

- tööstusettevõtted;

- sadamad.

Välisõhu strateegilisel mürakaardil esitatakse järgmised andmed:

- müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav tulevane müraolukord;

- piirtasemete ületamine;

- teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori eripiirtasemete alas;

- müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv.

Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel ja kontrollimisel kohaldatakse pikaajalisi

müraindikaatoreid Lden ja Lnight, mille arvsuurused määratakse arvutusmeetodi abil.

Määratavad müraindikaatorid on :

Päeva-õhtu-öömüraindikaator Lden, väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse

kindlaks valemi abil: 

kus:

- päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator;

- päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud
A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kohaliku aja järgi kell 7.00–19.00;

- õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud
A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kohaliku aja järgi kell 19.00–23.00;

- öömüraindikaator ehk Lnight– aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öösel kohaliku aja järgi kell 23.00–7.00

Lden määramisel rakendatakse õhtusele mürale parandustegurit +5 dB ja öisele mürale

+10 dB võimaldamaks ööpäevase üldise müra häirivuse määramisel täpsemalt võrrelda

õhtusel ja öisel ajal esineva müra suuremat kahjulikku mõju võrreldes päevase ajaga.