Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Müra

Müra põhimõisted

* heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
* müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
* helirõhk p – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, mõõdetakse paskalites (Pa);
* kuuldeläve helirõhk p_o – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, p_o = 20ĩPa;
* helirõhutase (müratase) L_p – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/p_o), mõõdetakse detsibellides (dB);
* helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on kasutatud müramõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN IEC 60651, EVS-EN 60844 ja IEC 1260 nõuetele. Käesolevas määruses kasutatakse helirõhutaseme A- ja C-korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt L_pA ja L_pC;
* ekvivalentne helirõhutase L_pA,eq,T (L_pC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;
* maksimaalne helirõhutase L_pA,max (L_pC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut ĢFastģ, kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti;
* tonaalne heli – heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. Heli on tonaalne, kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam;
* impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1:1982 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;
* madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz–200 Hz;
* müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;
* müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel;
* müra taotlustase – normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel;
* müra piirtase – suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes;
* müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel olemasolevatel aladel;
* olmemüra – inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes