Esileht » Uudised ja artiklid

Kuidas käituda, kui kohtad metslooma või -lindu?

Sellised kohtumised võivad toimuda ka seetõttu, et loomapojad alustavad iseseisvast elu, olles siiski oma vanemate kaitse all ja nende abitus on vaid näiline.

Abituteks ehk inimese abi vajavaks võib pidada loomi,
* kellel on füüsiline trauma;
* samuti loomapoegi, kes pole võimelised ilma emata elama liigile omast elu;
* ning väljapoole loomulikku elukeskkonda tahtmatult sattunud loomi.

Reeglina ei ole abitus seisundis need terved ja tugevad loomad, kes on oma elupaigaks valinud linna või muu asula. Abitus seisundis pole üldjuhul ka looduses vabalt elavad ja liikuvad linnud ja loomad ning nende pojad.

Looma- või linnupojaga kohtudes ei tohi teda mingil juhul kaasa võtta,
sest looma elukoht on looduses. Inimene samastab loomapoja käitumise inimlapse abitusega ning kahjuks ruttab sageli oma tõekspidamiste järgi talle appi. Looma püütakse “paremasse” kohta ümber paigutada, näiteks koju viia. Nii looma kui ka enda elu võidakse ohtu seada, kui looma lähedusse tekitatakse liigselt jälgi kas siis pildistades, muidu imetledes või looma püüdma hakates. Inimese tekitatud segaduse varjus kasutavad oma võimalust röövloomad, näiteks pesaröövlid (varesed, kajakad, kassid ja koerad). Läheduses viibiv vanaloom võib instinktiivselt käitudes olla inimesele ka otseselt ohtlik.

Nähes linnupesa, kohates noorlooma või vanemaga pesakonda, on parim tegu kohe tuldud teed taganeda.

Põgus kokkupuude inimesega ei kahjusta noorlooma, kuid loodusele võib pöördumatut kahju tekitada sellega, kui jääme looma oma uudishimust pikemalt jälgima või otsustame ta loodusest “kindlasse” kohta viia. Abitute loomadega tegelemisel tuleb kindlasti kõigil jälgida, et loomale või linnule ei põhjustataks valu, asjatuid piinu ja kannatusi.

Riigi tasemel korraldavad abitus seisundis loomadele abi osutamist Keskkonnaamet ja päästeteenistus. Keskkonnaametil on Nigula metsloomade taastuskeskus, mis tegeleb I ja II kaitsekategooria liikide isendite rehabiliteerimisega.

Kohates looma, on reegel number üks:

* terve loom ja ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja tuleb rahule jätta.
Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes – nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

Abitus seisundis looma leidmisel saab ööpäevaringsele helistada valvetelefonile 1313 (http://www.kki.ee/est/index.php?part=html&id=24) ning kirjeldada olukorda. Teie mure edastatakse asjaomasele isikule või antakse teile juhised edasiseks tegutsemiseks. On probleeme, mida ei saa kiiresti lahendada, seega peavad 1313-le sõnumeid edastanud helistajad varuma kannatust. Iga küsimuse lahendamine sõltub ajast, kohast, loomaliigist jm.

Metsloomaga kohtumisel on mõistlik meeles pidada järgmisi ohutusreegleid:
* metslooma või linnu oja puutumist ja häirimist tuleb vältida;
* läheduses viibiv vanaloom (näiteks põder, karu, luik) võib instinktiivselt käitudes olla inimesele otseselt ohtlik. Nähes linnupesa, kohates noorlooma või vanemaga pesakonda, on parim koheselt tuldud teed pidi taganeda;
* metsloomadel ja -lindudel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid jms);
* haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve;
* tuleb vältida seismist kitsastes kohtades, jätta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli;
* ära jää looma ja tema poegade vahele, selle tagajärjeks on peaaegu alati rünnak;
* üksi looma ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kummardudes ründe oht suureneb;
* sageli võtavad loomad ja linnud silma vaatamist algava rünnakuna.

Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine ilma vastava loata on seadusega rangelt keelatud.

Valvetelefon keskkonnaküsimustes
* 1313 (mobiiltelefonilt 1313-le helistades tuleb kõne eest tasuda kõneteenusnumbrile helistamise tavahind (0,23 €/min ehk 3.56 kr/min), lauatelefonilt helistades tuleb tasuda vastava operaatori teenuspaketi põhine hind.

Teet Koitjärv, Keskkonnaamet
Agnes Jürgens, Keskkonnaministeerium

Loe lisaks:
Looma koht on looduses
Veelindude toitmine rikub rändeinstinkti
Mesikäpad ärkavad taliuinakust
Konnade kevadränne on algamas
Massiliselt saabuvad rändlinnud kogunevad teede äärde