Vabariigi Valitsus kiitis korraldusega nr 182 heaks Kiirgusohutuse riikliku arengukava aastateks 2008-2017 koos selle rakendusplaaniga (KORAK). KORAKi eesmärk on kiirguskaitse korraldamine järgmise 10 aasta kestel, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse funktsioneerimine ja areng. Ühe olulisema alleesmärgina kirjeldab KORAK radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamist ning seab ülesandeks radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava probleemideta ettevalmistamiseks on vajalik omada ülevaadet mitmetest teemadest, kaasa arvatud olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest: millised on nende kogused/klassid, võttes arvesse ka need jäätmed, mille tekkimist on võimalik ette hinnata ehk teisisõnu on vaja ära hinnata olemaolevad ja tekkivad jäätmevood, saadud info on tegevuskava koostamise aluseks. Selleks oli vaja kõigepealt välja töötada metoodika, kuidas üleüldse jäätmeid hinnata. Nimetatud metoodika valmis 2008. aasta lõpuks. Järgmiseks hinnati metoodika alusel jäätmevood, sest ilma selle informatsioonita ei ole võimalik plaanida tegevusi radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas – ei ole võimalik töötada välja optimaalsemaid lahendusi, kuidas olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid vähendada (kuna ei ole päris täpselt teada nende kogus, koostis, füüsikalised ja keemilised jm omadused), ning kuidas käidelda tulevikus tekkivaid jäätmeid, samuti ei saa kalkuleerida kulusid. Kogutud andmete alusel on Keskkonnaministeeriumis koostamisel radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava. Loe edasi:
|
