Kokkupuude omanikuta kiirgusallikaga võib kujutada ohtu inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Seda eelkõige seetõttu, et inimesed ei oska arvata, et tegemist võiks olla radioaktiivse ainega. Erinevalt paljudest teistest ohtudest on ioniseeriv kiirgus lõhnata, maitseta ja visuaalselt nähtamatu, seetõttu ei saa inimene kiirgusallikast tulenevale kiirgusele instinktiivselt reageerida. Kui lõhkekeha leidmisel suudab 99% inimestest selle tuvastada ja vastavalt tegutseda (hoidub puutumast, eemaldub, helistab hädaabi numbril), siis kiirgusallika puhul on ohu olemasolu raske tuvastada ning enamasti on see võimalik ainult kiirgusohu märgise või spetsiaalsete mõõteriistade abil. Käitumine kiirgusallika leiu korral
Pärast kiirgusallika avastamist toimuv tegevus sõltub avastatud kiirgusallika tüübist. Kui avastatakse varjestuseta allikas, varjestatud allikas või tühi varjestuskonteiner, siis tuleb viivitamatult lahkuda leiukohast. Seejärel tuleb teavitada viivitamatult leiust Päästeametit (telefon 112), Keskkonnainspektsiooni (telefon 1313) või Keskkonnaameti kiirgusosakonda (telefon 6644 900). See on vajalik, sest kiirgusallikas võib olla ohtlik nii inimestele kui ka keskkonnale. Katkine kiirgusallikas võib põhjustada kuni tema ohutustamiseni saaste levikut järjest laialdasemal alal, mistõttu on tema ohutustamise kiirus äärmiselt oluline. Kui allika leiukoht on raskesti tuvastatav tuleb see äratuntavalt märgistada. Päästeametile, Keskkonnainspektsioonile või Keskkonnametile antav info peab olema selge ja üheselt mõistetav:
Allpooltoodud juhend aitab kindlaks teha, missugusel juhul on tegu radioaktiivsust sisaldavaid ja/või omanikuta kiirgusallikatega.
|
