Eestis välja antud kiirgustegevusload Kehtivate kiirguslubade regisrit peab Keskkonnaamet. Registri aadress on http://www.kiirguskeskus.ee/asutused.php Kiirgusseadse kohaselt teostab kiirgusohutuse järelevalvet Keskkonnainspektsioon Keskkonnajärelevalve seaduse alusel.
Olulisemad kiirgustegevusloaga objektid Eestis Eesti Vabariigi territooriumil ei asu ühtegi töötavat tuumaelektrijaama, samuti puuduvad õppereaktorid ning tuumkütuse tsükliga seotud rajatised. Samas on Eesti saanud endiselt Nõukogude Liidult päranduseks Paldiski tuumaobjekti, mille desaktiveerimise ja demontaa¾itööde käigus tekib suur kogus jäätmeid. Nõukogude ajast on pärit ka tänapäevastele tingimustele mittevastav radioaktiivsete jäätmete hoidla Tammikul. Radioaktiivsete ainete ja kiirgusallikate kasutamisel tööstuses, meditsiinis ja teadusuuringuteks tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused ja aktiivsused on Eestis praegu väikesed. Ainsaks tegevuseks, mis on seotud looduslikke radionukliide sisaldavate jäätmetega, on haruldaste muldmetallide tootmine Silmet Grupp AS poolt. AS A.L.A.R.A hallatavad objektid Paldiski tuumaobjekt - 1960. aastate algul alustati Paldiskis nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade meeskondade väljaõppeks maismaal asuva õppekeskuse ehitamist. Pakri poolsaare keskosas paiknenud tuumaobjektis paiknes kaks õppestendi, mis hõlmasid ka kahte töötavat tuumareaktorit. 1989. aastal seisati ajutiselt mõlemad reaktorid eesmärgiga tõsta reaktorite ohutust, kuid Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega ohutuse osas täiustatud reaktoreid ei taaskäivitatud. Koolitus õppekeskuses kestis küll kuni 1993. aastani, kuid ilma praktilise reaktoritöö kogemuseta. Pärast Eesti taasiseseisvumist ja pikki läbirääkimisi Nõukogude Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooniga anti objekt Eestile 26. septembril 1995. a üle. Enne Paldiskist lahkumist eemaldas Vene Föderatsioon vastavalt sõlmitud kokkuleppele reaktoritest tuumakütuse ja demonteeris õppestendid, jättes alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad allveelaevasektsioonid. Viimaste ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid. Enne endise tuumaobjekti üleandmist Vene Föderatsiooni poolt reaktorisektsioonides tehtud tööd pidid tagama reaktorite ohutuse ja stabiilsuse vähemalt 50 aastaks. Siiski näitavad järgnenud uuringud ja hinnangud, et Paldiski endise tuumaobjekti reaktorite hoiutingimused ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud ohutuskriteeriumitele. Erinevatest läbiviidud uuringutest väärib mainimist 1999. aastal alguse saanud Euroopa Komisjoni projekt, et välja selgitada võimalikud stsenaariumid sarkofaagide jaoks ning ühtlasi anda nendele stsenaariumidele maksumuse hinnangud. Esialgsete soovituste kohaselt on kiirguskaitse seisukohalt kasulik oodata vähemasti 50 aastat, et peamised radionukliidid jõuaksid laguneda. Lisati, et sarkofaagide seisukord vajab kindlasti parandamist, eelkõige juhul, kui otsustatakse pikendatud hoiuperioodi kasuks. Põhinedes nimetatud uuringu tulemustele ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjatundjate komisjoni soovitusele käivitusid 2005. aasta detsembris Euroopa Liidu PHARE projekti raames Paldiski objektil projekteerimis- ja ehitustööd, mille eesmärgiks on reaktorite ja radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamise tegelik tagamine vähemalt 50-aastaseks perioodiks. Paldiski endise tuumaobjekti pika-ajalise tegevuskava lõppeesmärk on objektil asuvate radioaktiivsete jäätmete, sh reaktorisektsioonide demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete paigutamine selleks rajatavasse radioaktiivsete jäätmete lõpphoidlasse. Objekti haldab AS A.L.A.R.A, mis asutati 1995. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas just eelnimetatud lõppeesmärgi saavutamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb objektilt välja viia kõik seal olevad radioaktiivsed jäätmed ja saastatud komponendid, kaasa arvatud tuumareaktorite korpused. Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidla - 1997. aastal rajati Paldiski endise tuumaobjekti peahoonesse radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Vahehoidla on planeeritud arvestusega, et sinna on võimalik mahutada kõik Paldiski õppekeskuse tuumaobjekti dekomisjoneerimise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed, välja arvatud reaktorid. Sarnaselt kogu endise tuumaobjektiga haldab vahehoidlat samuti AS A.L.A.R.A. Tammiku radioaktiivsete jäätmete ladustuspaik - hoidla rajati 1960. aastate alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana. Matmispaik oli kasutusel aastatel 1963-1995 ehk kuni tema ülevõtmiseni AS A.L.A.R.A poolt eelmise operaatori, toonase Tallinna Eriautobaasi, käest. Ladustuspaik suleti ajutiselt kui kiirgus- ja keskkonnaohutuse nõuetele mittevastav rajatis. 1994. aastal Rootsi Kiirguskaitse Instituudi poolt Tammiku jäätmehoidla kohta koostatud ohutushinnangust selgub, et hoidla ei vasta tänapäevastele radioaktiivsete jäätmete hoidlate suhtes kehtivatele ohutusnõuetele ning seetõttu kasutatakse radioaktiivsete jäätmete hoidlana Paldiski vahehoidlat. 2001. aastal jõuti lõpule vedeljäätmete mahuti likvideerimisega. Tahkete jäätmete osas on koostöös Rootsi radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegeleva ettevõtte SKB ekspertidega läbi viidud eeluuring, mille käigus hinnati Tammiku jäätmehoidla ja sellesse paigutatud jäätmete seisundit, töötati välja jäätmete eemaldamise üldine strateegia ning täpsustati nõudeid kasutatavatele seadmetele ja tehnoloogiatele. Edasisteks sammudeks on hoidla likvideerimise keskkonnamõju hindamise aruande koostamine ja hoidla likvideerimistöödega alustamine aastatel 2006-2010. Käesolevaks ajaks on keskkonnamõju hindamise aruanne heaks kiidetud ning likvideerimistööd käivad.
Molycorp Silmet AS AS-i Silmet eelkäija, ettevõte nr P-6685 kiirgustegevus aastatel 1946-1995 ei olnud otseselt seotud uraani töötlemisega, kuid siiski hõlmas radioaktiivseid nukliide sisaldavaid tooraineid, nagu lopariit, haruldaste muldmetallide kloriidid, tantaliit, kolumbiit, pürokloor jms. Loetletud mineraalid olid tooraineks haruldaste muldmetallide ja nende derivaatide ning haruldaste metallide tootmisel. Alates 70-ndate lõpust kuni 90-date keskpaigani töödeldi tehases põhiliselt lopariiti. Praegu tegeleb haruldaste muldmetallide tootmisega Silmet Grupp AS. Sillamäe uraani ja haruldaste muldmetallide tootmisjäätmete hoidla asub Ida-Virumaal Sillamäe linna lääneosas vahetult Soome lahe kaldal. Hoidla hõlmab ligikaudu 40 ha suurust territooriumi ja sisaldab ligikaudu 12 miljonit tonni tootmisjääke ja põlevkivituhka. Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti algatas Eesti riik koos AS-iga Silmet Grupp 1997. aasta suvel. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla kahjutustamisega tegeles selleks loodud AS Ökosil, milles riik osaleb kõrvuti erakapitaliga. Likvideerimine toimus EL Phare LSIF ja Põhjamaade finantsabiga. Hoidla lõppkate on valminud, toimub objekti järelseire. Tänapäeval on Molycorp Silmet AS-le väljastatud kiirgustebevusluba nr 08/004 looduslike radionukliide uraan-238 ja toorium-232 sisaldava tooraine töötlemiseks ja NORM-jäätmete käitlemiseks nende ajutise ladustamiseni loas sätestatud tingimustel. AS Silmet kavandatav tegevus on kiirgusseaduse 16 lõige 2 punkti 6 alusel suurenenud looduskiiritusega seotud tegevus, mille korral looduslikest radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seosukohalt oluline. AS Silmet taotles luba ka radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. AS Silmet kiirgustegevuse eesämrk on looduslikke radioaktiivseid aineid U-238 ja Th-232 sisaldava tooraine töötlemine haruldaste muldmetallide saamiseks ning tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete käitlemine. Kiirgusseaduse 18 lõige 3 punkt 3 kohaselt liigitub AS Silmet kavandatav tegevus suure ohuga kiirgustegevuseks, mille käigus kiirgustöötaja saab või võib saada suurema efektiivdoosi kui kuus millisiivertit aastas.Loe lisaks: Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla on muudetud ohutuks
Scandinavian Clinic Estonia OÜ Scandinavian Clinic Estonia OÜ-le on väljastatud kiirgustegevusluba nr 09/021 kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate kasutamiseks tööstuslikuks steriliseerimiseks. Ettevõte kasutab kiirgustegevuse läbiviimiseks pankrotistunud AS-i Steri hoonet koos sisustusega, sh kiirgusallikad ja -seade, aadressil Kurvi tee 406a, Alliku küla, Saue vald. Scandinavian Clinic Estonia OÜ on firma, kes omab kiirgustegevusluba erinevatest materjalidest kaupade töötlemiseks gammakiirgusega, et vähendada bioloogilist saastatust ehk kaupu steriliseerida. Steriliseerida on võimalik mitmesuguseid ühekordselt kasutatavaid meditsiinitarbeid, ntsüstlaid, sonde, verealused, plaastreid ja haavapuhastusvahendeid. Kiirgustegevuse eesmärk on erinevatest materjalidest toodete steriliseerimine gammakiirgusega bioloogilise saastatuse vähendamiseks. Steriliseerimiseks kasutakse radioaktiivse koobalti (Co-60) ioniseerivat kiirgust. Kasutusel on erinevaid steriliseerimismeetodid, kuid plastikesemete steriliseerimiseks on gammakiirgus kõige sobivam. Infot AS Steri tegevuse keskkonnamõju hindamise kohta leiab http://www.envir.ee/927435.
Tartu Ülikooli Kliinikum SA TÜK SA Hemtoloogia-Onkoloogia kliinik – kiirgustegevusluba nr 08/007 on väljastatud Tartu Ülikooli Kliinikumile kiirgusallikate kasutamiseks kiiritusravis. Kiirgustegevuse eesmärk on kiirguse kasutamine vähktõve raviks, mis on kaasaegse ja kvaliteetse raviteenuse lahutamatu osa. Kiirgustegevuse käigus ei teki vedelaid, tahkeid või gaasilisi radioaktiivseid jäätmeid ega vedelaid, tahkeid või õhukandelisi radioaktiivseid heitmeid. Kiirgustegevusega ei kaasne vee, pinnase ega õhu saastatust ega eritu valgust ega lõhna. Kiirgusallikate käitlemine, mida enam ei kasutata, toimub vastavalt SA TÜK Hematoloogia.onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna kiirgusallika ohustamise kavale. TÜK SA Verekeskus - kiirgustegevusluba 09/101 kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat sisaldava verekiiritusseadme kasutamiseks SA TÜK Verekeskuses. Kiirgustegevuse eesmärk on veretoodete kiiritamine radioaktiivset ainet tseesium (Cs-137) sisaldava gammakiiritusseadmega. Verekomponentide kiiritamine on vajalik lümfotsüütide inaktiveerimiseks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA PERH SA Onkoloogiakeskus – SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale on väljastatud kiirgustegevusluba kiiritusravi teostamiseks. Kiirgustegevusloa nr 07/023 kiirgusallikate kasutamiseks kiiritusravis. SA PERH kiirgustegevuse eesmärk on kiirguse kasutamine vähktõve raviks, mis on kaasaegse ja kvaliteetse raviteenuse lahutamatu osa. Raviks kasutatakse kiirendit ja kõrgaktiivseid kinniseid kiirgusallikaid. Kiirgusravi on lokaalne ravimeetod, mida kasutatakse üksi või kombineerituna teiste ravimeetoditega. Kiirguse kasutamist meditsiinis peetakse rahvusvaheliselt oluliseks alternatiivsete võimaluste puudumise tõttu mitmete haiguste diagnoosimisel ja ravis. Seetõttu ei arvestata kiirgusseaduse § 3 lõike 3 alusel meditsiinikiiritust elanikele lubavate dooside piirmäärade hulka. PERH SA Verekeskus – väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/083 kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat sisaldava seadme kasutamiseks . Kiirgustegevusloa eesämrk on verekomponentide kiiritamine radioaktiivset ainet tseesium (Cs-137) sisaldava gammakiiritusseadmega. Verekomponentide kiiritamine on vajalik lümfotsüütide inaktiveerimiseks. Kiirgusallika kasutuse lõppedes tagastatakse gammakiiritusseade tootjafirmale MDS Nordion. Verekomponentide kiiritamisel ei teki radioaktiivseid jäätmeid, samuti ei kaasne kiiritustegevusega vee, pinnase ega õhu saastumist. Kiirgusohutusnõudeid järgides on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse esinemise tõenäosus antud juhul märkimisväärselt väiksem võrreldes kiirguse kasutamisest saadava kasuga.
AS Repo Vabrikud AS Repo Vabrikud – kiirgustegevuse eesmärk on kinnist kiirgusallikat sisaldava seadme kasutamiseks biokütuse katlamaja eelkoldes oleva nivootaseme kontrollimiseks. AS Repo Vabrikutele on väljastatud kiirgustegevusluba nr 06/084 kinnist kiirgusallikat sisaldavate nivooandurite kasutamiseks tehnoloogilise protsessi jälgimiseks ning kinnist kiirgusallikat sisaldavate nivooandurite hoidmiseks loas sätestatud tingimustel. Kavandatud kiirgustegevus on põhjendatud alternatiivsete võimaluste puudumise tõttu tehnoloogilise protsessi jälgimiseks. Loa omaja kasutab kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat sisaldavaid nivooandureid, ning kiirgusseaduse kohaselt liigub see suure ohuga kiirgustegevuseks |
