Ioniseeriv kiirgus Nii inimene kui ka teda ümbritsev aine koosneb aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronidest. Aatomituumad omakorda koosnevad prootonitest ja neutronitest ning on tavaliselt väga püsivad. Mõningatel tingimustel aga võivad aatomituumad iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetiline kiirgus. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid aatomituumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirgus võib olla looduslik, näiteks maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon emiteerib alfakiirgust. Röntgenpildistamisel aga kasutatakse läbivalgustamiseks tehislikult loodud röntgenkiiri. Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid. Kiirguskaitse Kiirguskaitse valdkonnas on esmatähtis inimese kaitsmine ülemäärase kiirituse eest. Kehtib printsiip, et inimest võib kiiritada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kiirgusega seotud tegevus toimub kiirgustegevuslubade alusel ja kõikidel kiirgustöötajatel peab olema vastav kvalifikatsioon. See on vajalik, et kontrollida ja meditsiinist saadavat kiiritust, toiduainetes olevaid radioaktiivseid aineid, kokkupuudet kiirgusseadmete- ja allikatega. Kiirgusohutusalane peamine õigusakt on Kiirgusseadus, millest lähtudes valitsus ja keskkonnaminister kehtestavad täpsustavaid määrusi. Vastavalt Kiirgusseadusele korraldab kiirgusohutusalast tegevust Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kaudu. See tähendab, et Keskkonnaministeerium töötab välja kiirgusohutusalast poliitikat ning õigusloomet, Keskkonnaamet annb kiirgustegevuslubasid, viib läbi kiirgusseiret ning haldab hädaolukorra teavitamise ehk varajase hoiatamise süsteemi ning Keskkonnainspektsioon teostab kiirgustegevuste üle järelevalvet. Kiirgusohutuse järjepidevaks ja süsteemseks tagamiseks on koostatud ka Kiirgusohutuse riiklik arengukava aastateks 2008-2017.
Kiirgusvaldkonna kohta leiad lisa veel: Rahvusvaheline Aatomienergia Agntuur IAEA Rahvusvaheline kiirguskaitse komisjon ICRP ÜRO aatomikiirguse mõjude teaduslik komitee UNSCEAR |
