Keskkonnaministeeriumi uudiskiri (juuni 2011)

6. juuni 2011

Head lugejad!

Keskkonnaministeeriumi juunikuu uudiskirja teemad:
* välisraha toel sai Eestis teoks üheksa suurt keskkonnaprojekti;
* Lihula rahvas saab sooja... Matsalu rahvuspargist;
* lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi;
* kuidas võidelda 2,6 miljoni tonni prügiga;
* stardivalmis on keskkonnateo konkurss;
* GMO-d põllul ja toidulaual;
* kinnisvaraturg on elavnenud.

Nagu ikka, leiate uudiskirjast ka viiteid uutele keskkonnaalastele õigusaktidele; kooskõlastamisel olevatele lubadele; algatatud keskkonnamõju hindamistele jne.

Head lugemist!

Suured projektid Eesti keskkonna toetuseks

Kuu aega tagasi lõppes üheksa suurt keskkonnaprojekti kogumaksumusega 5,3 miljonit eurot, mis hõlmasid Eesti looduskaitset, veemajandust, välisõhku ja taastuvenergeetikat. Projekte rahastasid Norra, Island ja Liechtenstein Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide kaudu. Mis kasu Eesti nendest projektidest sai?

Loe edasi:
Norra riigi osalusel paranes Eesti keskkond

Kuidas muuta kütmine keskkonnasõbralikuks?

Lihula vallal aitas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetus oma katlamaja ümber ehitada kohalikku kütust tarbivaks. Sellest võitsid Lihula valla ja linna elanikud ning Matsalu rahvuspark.

Loe edasi:
Õliküttelt heinaküttele ehk Lihulat soojendab Kasari jõe luhast niidetud hein

Kvoodimüük ja rohelised investeeringud

Eesti on olnud edukas Kyoto Protokolli järgse lubatud heitkogustega (AAUd) kauplemisel. See on võimaldanud üle kogu riigi käivitada projekte, mis toovad endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise. See tähendab projekte, millega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.

Loe edasi:
* Kyoto Protokolli järgne lubatud heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi
* Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku
* Taustamaterjalid Mitsubishi Corporation`ile müüdud AAU-de eest saadavate elektriautode ja nende jaoks rajatava taristu kohta

Jätkub võitlus jäätmetekke vastu

Kas teate, et Euroopa Liidu liikmesriikides tekib aastas kokku 2,6 miljonit tonni olmejäätmeid? Aastas teeb see inimese kohta veidi üle poole tonni. Eestis on viimase paari aastaga olmejäätmekogused võrreldes varasemaga pisut vähenenud, jäädes aastas 400 000 tonni piirimaile. Ka keskmine jäätmekogus ühe meie elaniku kohta on pisut väiksem ehk umbes kilo päevas.

Kuna tegu on siiski väga suurte kogustega, on EL liikmesriigid ühinenud jäätmetekke vähendamiseks ja vältimiseks. Igaüks meist saab anda oma panuse.

Loe edasi:
Kuidas võidelda 2,6 miljoni tonni prügiga

Tähelepanu, valmis olla! Stardib keskkonnateo konkurss

Keskkonnaministeerium korraldab tänavu juba kaheksandat korda Aasta Keskkonnateo konkursi. Kandidaatide nimesid ootame sügiseks, kuid nüüd on juba õige aeg ringi vaadata: kes on tänavune keskkonnategija?

Loe edasi:
On aeg märgata!

GMO-d põllul ja toidulaual

Kõige levinumad geneetiliselt muundatud kultuurid on sojauba, mais, puuvill ja raps. Eestis keegi neid ei kasvata ega ole selleks ka luba taotlenud. Küll aga on GMO-d jõudnud meie toidulauale.

Loe edasi:
Mis on GMO-d ja kuidas on korraldatud nende kasvatamine/kasutamine

Kinnisvaraga tehakse rohkem tehinguid

Maa-ameti andmed näitavad, et Eesti kinnisvaraturg on elavnemas. Võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga on tehtud rohkem tehinguid.

Loe edasi:
Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg 2011. aasta I kvartalis

Muutub kinnisvara omandamine

Vabariigi Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mille alusel saavad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikud ja OECD liikmesriikide isikud võrdväärsetel tingimustel omandada Eesti põllumajandus- ja metsamaad. Mida selline muudatus kaasa toob?

Loe edasi:
Valitsus kiitis heaks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu