Loe lähemalt:
Mis on püsivad orgaanilised saasteained? Püsivad orgaanilised saasteained on ohtlikud kemikaalid, mis ei lagundu vees ja muus keskkonnas, jõuavad toiduahelasse ning põhjustavad tervisekahjustusi. Õhu, vee ja rändliikide kaudu levivad need kemikaalid üle riigipiiride. Seetõttu on oluline nende kasutamist igati piirata. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid kasutatakse nii põllumajanduses kui ka tööstuses; samuti võivad need tekkida näiteks kodumajapidamistes ja transpordis teatud kemikaalide, jäätmete ja kütuse mittetäieliku põlemise tagajärjel. Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT); trafodes ja kondensaatorites kasutatavad polüklooritud bifenüülid ning tööstuslikes protsessides ja põlemisel tahtmatult tekkivad dikosiinid ja furaanid. Püsivate orgaaniliste saasteainete hulka kuuluvad ka kemikaalid, millega töödeldakse vaipu, pehmet mööblit, niiskust hülgavaid tekstiilmaterjale, ühekordseid toidunõusid ja -pakendeid. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavad ka kõik elektroonikaseadmed alates väikestest mänguasjadest kuni suurte seadmeteni. Keskkonda sattunud püsivad orgaanilised saasteained põhjustavad erinevaid tervisekahjustusi, nagu näiteks allergilised reaktsioonid ja viljatus, soodustavad pahaloomuliste kasvajate teket, tekitavad perifeerse- ja kesknärvisüsteemi, siseorganite ning immuunsussüsteemi kahjustusi.
Kuidas on korraldatud püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamine? Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid (välisõhu kaitse seadus, jäätmeseadus, kemikaaliseadus, keskkonnaseire seadus, rahvatervise seadus, taimekaitseseadus jne), kuid ka püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon ja piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokoll.
Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon reguleerib ülemaailmselt 22 kemikaali käitlemise keelustamist või piiramist ja see loetelu täieneb pidevalt. Viimati lisati 2009. aastal 9 uut kemikaali ning 2011. aastal üks kemikaal. Kui nn vanade kemikaalide puhul oli tegu peamiselt pestitsiididega, mida Eestis ei ole kas kunagi kasutatud või lõppes nende kasutamine juba 1960. aastatel, siis nn uusi kemikaale kasutatakse laialdaselt. Näiteks heksabromobifenüüli plastikutes, ehitusvahtudes, lakkides, erinevates pinnakattematerjalides; pentabromodifenüüleetrit ehitusvahtudes, tekstiilmaterjalide impregneerimisel ja elektroonikaseadmetes; perfluorooktaan sulfoonhapet ja selle sooli tulekustutusvahtudes; oktabromodifenüüleetrit plastikutes, tekstiilmaterjalide veekindlaks impregneerimisel, papist ühekordsete toidunõude ja -pakendite katmisel.
Kuidas satuvad püsivad orgaanilised saasteained keskkonda? Eestis satuvad püsivad orgaanilised saasteained õhku peamiselt energiat tootvate põletusseadmete kaudu – põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris, lisaks raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. Suur osa püsivatest orgaanilistest saasteainetest tekib ka kodumajapidamistes näiteks nii vedelate kui ka tahkete kütuste põletamisel. Ohtlikult palju püsivaid orgaanilisi saasteaineid tekib aga erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises, eriti immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ning vanaõlide põletamisel. Loomulikult tekib suurtes kogustes püsivaid orgaanilisi saasteaineid erinevate põlengute korral (nt tulekahjud).
Kuidas saame vähendada ohtlike saasteainete sattumist keskkonda? Suurtest paiksetest saasteallikatest eralduvate püsivate orgaaniliste saasteainete vähendamiseks on esmatähtis tagada põletusseadmetes sellised põletamistingimused, mis välistavad või minimeerivad nende kemikaalide heidete tekkimise. Täielikult tuleks vältida kontrollimatute olukordade teket, nagu näiteks prügila-, metsa-, hoonete, ka kaablipõlengud. Kodumajapidamises saab püsivate orgaaniliste saasteainete teket oluliselt vähendada sellega, kui jälgime küttekollete seisukorda ja tööd, küttematerjali kvaliteeti ning hoone energiatõhusust. Sobivamaks küttematerjaliks on Eestis puit, kusjuures eelistada tuleb just kuiva puitu. Küttekollet ehitades või ostes tuleb eelnevalt selgeks teha, millised on selle omadused ja õige küttere¾iim. Väga oluline on järgida jäätmete käitlemise nõudeid ning kodustes tingimustes jäätmeid mitte põletada. Silmas tuleb pidada, et “kõik, mis põleb”, ei sobi põletamiseks. *Ära põleta kodus jäätmeid – plastmassid, sh kilekotid, immutatud ja värvitud puit, kummi, vaibad, mööbel, ühekordsed toidunõud, riideid – kõigi nende põletamisel eralduvad püsivad orgaanilised saasteained;
Ka ohtlike kemikaalide jääkide hoidmisel ning hävitamisel tuleb järgida kõiki ohutusnõuded. Kui ei tea, mis kemikaaliga on tegu või kuidas seda käidelda, tuleks see viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Siia loetellu kuuluvad ka ravimid, värvid ja teised kodumajapidamises kasutatavad kemikaalid. Kui püsivad orgaanilised saasteained satuvad pinnasesse, saastavad nad selle pikaks ajaks. Selliselt saastunud alal ei ole võimalik viljeleda mahepõllumajandust. Sellega peavad kindlasti arvestama maapiirkondade elanikud, kellel on harjumus jäätmeid kodus põletada. Kui see rikub saagi, võib saastajale süü tuvastamisel esitada kahjunõuded. Kindlasti tuleb meeles pidada, et väär ümberkäimine püsivate orgaaniliste ainetega ei mõjuta ainult ma kodumajapidamist, vaid kogu ümbruskonda. Mõtlematu tegutsemine võib ohtu seada ka järeltulijate tervise. Vaata ka: Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega tegelevad konventsioonid
Reet Pruul, Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist |
