Välisõhu seire Probleemseim on õhukvaliteet endiselt Ida-Virumaal, kus spetsiifiliste saasteainete (fenool, H2S, ka NH3) sisaldused näitavad tõusutrendi. Linnaõhu probleemiks on jätkuvalt ka peente osakeste tase – lubatust rohkem piirväärtuste ületamisi oli Tallinna kesklinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel. Õismäel ületas lubatust rohkem sihtväärtust ka osoonisisaldus. CO, SO2 ja NO2 sisalduse tasemed on kogu Eestis suhteliselt madalad, kuid paiguti on täheldatav mõningane tõus; seejuures on Kirde-Eesti tööstuspiirkonna mõju tuvastatav ka Palmse fooniseirejaamas. Raskmetallide sisaldus sammaldes on võrreldes 2005. aastaga vähe muutunud ja muutused on kõigil elementidel jäänud lokaalse varieeruvuse piiridesse. Saasteainete sisaldus sademetes oli jätkuvalt kõrgeim Kirde-Eestis, sademete saastetasemed 2010. aastal tervikuna mõnevõrra vähenesid. Vaata esitlust:
Põhjavee seire Jätkuv veevõtu vähenemine suuremates veehaaretes Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sillamäel põhjustas sügavate veekihtide põhjavee survepinna tõusu ja põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemise. Nitraatide sisaldus ülemistes põhjaveekogumites oli kõikjal alla joogiveele kehtestatud piirsisaldust, ka Meltsiveski veekvaliteet paranes NO3 osas. Sügaval lasuvate põhjaveekogumite keemiline seisund pole võrreldes perioodiga 2006–2009 eriliselt muutunud ning põhjavee kvaliteet on hea. Kohati ületas kloriidide sisaldus endiselt joogivee lubatud piirsisaldust (250 mg/l) Cm-V põhjaveekihtides ning S-O põhjaveekogumis läänesaartel. Kõrge kloriidide sisaldus nende põhjaveekogumite vees on looduslik ega ole põhjustatud põhjavee liigtarbimisest tulenevast soolaka vee sissetungist. Kirde-Eesti Ordoviitsiumi põhjaveekogumites on kaevandamise tagajärjel kõrgenenud sulfaatide sisaldus, sealsest põhjaveest leiti ka fenoole ja naftasaadusi. Nitraaditundliku ala põhjavees on nitraatioonide sisaldus võrreldes 2008. ja 2009. aasta kõrgete sisaldusega 2010. aastal vähenenud. Pandiveres on lämmastikuühendite sisaldus põhjavees madalam kui Põltsamaa-Adavere piirkonnas, kus esines nii NH4 kui NO3 piirväärtuse ületamisi. Nitraaditundlikul alal analüüsitud taimekaitsevahendite jääkide sisaldus jäi allapoole keskkonnanorme; põhjaveest leiti DMST, bentasooni ja oksadiksüüli sisaldusi.
Siseveekogude seire Jõgede veekvaliteet jäi hüdrokeemiliste näitajate alusel valdavalt heasse või väga heasse klassi. Kõige sagedamini oli probleemseks näitajaks üldlämmastiku sisaldus, põllumajanduslävendites on suurenenud nitraadisisaldus. Selle üheks põhjuseks on suurem lämmastikväetiste kasutamine viimastel aastatel. Ülevaateseires olnud jõgede ökoloogilise seisundi üldhinnang oli valdavalt hea, operatiivseirejõgedel pigem kesine või halb. Järvede seisundit mõjutas oluliselt 2010. aasta pikk külm talv ja kuum suvi. Hüdrokeemiliste näitajate poolest oli Narva veehoidla seisud sarnane 2009. aastaga, hüdrobioloogilistest näitajatest oli suvine fütoplanktoni biomass 2009. aastaga võrreldes oluliselt suurem. Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve seisund nii füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste vee kvaliteedinäitajate põhjal 2010. aastal ei paranenud, olles endiselt „kesine“ Peipsis ja Lämmijärves ning „halb“ Pihkva järves. Võrtsjärve seiretulemused viitavad järve seisundi paranemisele, samas huumusainete hulga suurenemine põhjustab vee tumeduse kasvu. Väikejärvede seisund oli valdavalt hea või väga hea nii füüsikalis-keemiliste kui ka elustiku näitajate poolest.
Rannikumere seire Rannikumere operatiivseire veekogumitest oli ökoloogiline seisund Narva–Kunda veekogumis hea, Pärnu lahe ja Muuga–Tallinna–Kakumäe veekogumis kesine ja Haapsalu lahes väga halb. Ökoloogiline seisund oli Kassari–Õunaku lahe ja Väinamere veekogumis kesine, Matsalu lahes halb (põhjuseks põhjataimestiku madalaim tulemus, mis viitab taimestiku praeguse hindamissüsteemi ebasobivusele Matsalus). Sinivetikate õitsengute intensiivsus on mõnevõrra vähenenud Soome lahes ja mõneti tõusnud Pärnu lahes. Täheldada võis üldfosfori sisalduse vähenemist ning üldlämmastiku sisalduse mõningast tõusu. Põhjaloomastikku iseloomustab kõrge üldbiomass, kuid madal liigirikkus, mis viitab troofsuse kasvule Eesti rannikumeres. Ohtlike ainete sisaldus kalades oli sarnane varasemate aastate tulemustega, kuid täheldada võib Cd, Cu ja Zn sisalduse suurenemist räimes. Mererannikute seiretulemused näitavad, et enamikes randades on 2005. aasta jaanuaritormi eelne areng taastumas. 2010. aastal ekstreemseid ilmastikuolusid, mis rannikuid oleks mõjutanud, ei esinenud.
Metsaseire Enamik lehtpuuliikidest oli jätkuvalt heas seisundis. Paraneb arukase seisund. Olulisi muutusi ei toimunud ka männi ja kuuse vaatluspuude seisundis. Toiteelementide sisaldus okastes on püsinud stabiilsena. Raskmetallide sisaldus Eesti metsamuldades on suhteliselt madal ja ei ületa lubatud piirkontsentratsioone.
Mullaseire Huumushorisondi tüseduse tõusu 2010. aastal ei tuvastatud, kuid üldine trend on siiski suurenev. Muldade happesus on aastate lõikes püsinud üsna stabiilsena. Toiteelementidest toimub kaaliumi sisalduse vähenemine. Fosforisisalduse osas võib märgata väikest tõusu. Kaltsiumi ja magneesiumi valdav trend uurimisaladel oli sisalduse alanemise suunas. Mullad olid normaalse lasuvustihedusega ja tihenemist ei esinenud. Taimekaitsevahendite jääke või jääkide jälgi leidus kõigil seirealadel, kuid suhteliselt väikeses koguses.
Kompleksseire Nii Saarejärve kui ka Vilsandi seiretulemused viitavad väävli sadenemise vähenemisele. Saarejärve seiretulemuste järgi on viimasel viiel seireaastal nii sadeneva sulfaatse väävli aastakoormused kui ka aasta keskmised kontsentratsioonid kõigis valglasse sisenevates voogudes statistiliselt oluliselt alanenud. Vilsandi seiretulemuste järgi on sulfaadisisaldus vähenenud nii avamaa sademetes, võravees kui ka tüvevees. Muude näitajate osas on tulemused olnud varieeruvamad.
Seismiline seire Seireaastal registreeriti 947 sündmust, mis kõik identifitseeriti lõhkamisteks. Kuival maal olid need peamiselt lõhkamised põlevkivi- ja paekarjäärides ning meres enamasti miinihävitusoperatsioonid ja Nord Streami gaasijuhtme ehitamisega seotud lõhkamised.
Kiirgusseire Aasta keskmine gammakiirguse doosikiirus kogu vaatlusvõrgus ei erinenud oluliselt viimaste aastate keskmisest näitajast. Seega ei ole viimasel ajal Eesti naaberaladel tehisradionukliidide atmosfääri pihkumist toimunud. Jõgedes jäi 137Cs aktiivsuskontsentratsioon kaks suurusjärku väiksemaks Euroopa Komisjoni soovituslikust informeerimistasemest. Kuigi merevee radioaktiivsus on aastate lõikes olnud muutlik, võib siiski täheldada mõõdukat 137Cs kontsentratsiooni vähenemist. Toiduainete, piima ja metsaseente tarbimisest saadav efektiivdoos on väga väike ja inimeste tervisele ohtu ei kujuta.
Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire Natura 2000 taimekooslustest on poollooduslike alade puhul endiselt peamiseks probleemiks vähene hooldatus. Jätkuvalt ei vastanud paljud kooslused omistatud elupaigatüübile. Kuivendusmõjuta sooalad on valdavalt heas seisus. Põllumajandusmaastike muutused on mitmekesised, söötis alade pindala on kohati võsastumise tõttu vähenenud, olles käsitletavad metsa või põõsastikuna. Rannikumaastike seirealadel viimastel aastatel suuri muutusi pole olnud. Maastike kaugseire viitab järvede kaldaveetaimestiku vööndi laienemistendentsile ja mererannikute jätkuvale roostumisele. Liikide seire tulemused näitavad valdavalt suhteliselt stabiilset seisu. Selgelt halvenev on ebapärlikarbi ja lendorava seisund, kohati ka kõrede ning madalsoode ja rabade linnustiku seisund. Viimaste aastate madalamaid tulemusi näitasid rähnide ja röövlindude seiretulemused. Rannaniitude haudelinnustiku seiretulemused viitavad seisundi mõningasele paranemisele viimastel aastatel. Selgelt tõusev on merikotka arvukus. Kohati on paranenud ka jõevähi seisund. Soontaimedest on I kaitsekategooria liikide seisund pigem halb või rahuldav, II kaitsekategooria liikide seisund pigem hea. Liblikate seiretulemused viitavad soojalembeste liikide leviku laienemisele Eestis, nii päeva- kui ka ööliblikate seires saadi aegridade rekordtulemusi arvukuse ja liigirikkuse osas. Tolmeldajate seires leiti kahest seirekohast Euroopaski väga haruldast liiki Coelioxys alata, kellest on siiani teada vaid paar leiufakti. Esmakordselt leiti Eestist väga haruldane seen liibuv roostetorik (Pycnoporellus alboluteus).
Seirearuannetes vastutavate täitjate poolt esitatud olulisemad ettepanekud: * laiendada Narva VH seiret (eelkõige taimestiku, kalastiku ja põhjaloomastiku uuringute osas; ökoloogilise seisundi hindamiseks on ühekordsed vaatlused aastas ebapiisavad), et adekvaatselt hinnata veehoidla ökoloogilist potentsiaali. Töötada välja Narva VH seisundi hindamissüsteem; Loe lisaks: * |
