Esileht » Uudised ja artiklid

Looduskaitsekuu: loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algas 9. mail ja selle moto on "Loodus on lähedal".
Looduskaitsekuu avamisel andis keskkonnaminister Keit Pentus loodusemees Jaan Riisile üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia 2011 koos looduskaitse kuldmärgiga.

Loe lähemalt:
Kumari-nimelise looduskaitsepreemia pälvis Jaan Riis

Looduskaitsekuu logo. (Klikkides saad pildi suuremaks.)

Tublisid looduskaitsjaid tunnustatakse taas loduskaitsemärgiga

Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel visioon looduskaitsest ning võime oma visiooni ellu viia. Nende tegevust on hinnatud ning tunnustatud looduskaitsemärgi omistamisega.

Paraku lõppes Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega looduskaitsemärkide väljaandmine. 2010. aastal, kui Eesti looduskaitse sai saja-aastaseks, oli ülimalt sobiv aeg hakata taas tunnustusena välja andma looduskaitsemärke.

Uuel looduskaitsemärgil on 3 järku:
* Kuldmärk
* Eesti looduskaitsemärk
* Noortemärk

Tähtsaimat – kuldmärki – antakse koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga.

Eesti looduskaitsemärk omistatakse oluliste looduskaitseliste teenetega isikuile ning noore looduskaitsja märki tublidele loodushuvilistele koolinoortele.
Looduskaitse kuldmärk ja Eesti looduskaitsemärk kujutavad endast vastavalt kullast või hõbedast tammelehe kontuuri, olles vääriliseks raamistuseks märgi kandjale ja tema looduskaitses tehtud tööle. Noortemärk kujutab endast valgest vasest valmistatud emaileeritud tammelehte. Looduskaitsemärkide autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Looduskaitse teenetemärgid. (Klikkides näed suuremalt.)

Esimesed looduskaitse kuldmärgid andis keskkonnaminister senistele Eerik Kumari preemia laureaatidele üle 13. augustil Kuressaare linnateatris toimunud looduskaitse ajaloo konverentsil „100 aastat looduse kaitsel“.

Keskkonnaministeerium on Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat välja andnud alates 1989. aastast, kokku 27 väärikale looduskaitsjale. Esimesed hõbedased Eesti looduskaitsemärgid antakse üle looduskaitsekuu avamisel Eesti Vabaõhumuuseumis 9. mail 2011.

Eesti Vabariigi esimesed looduskaitsemärgid anti Loodushoiu Nõukogu otsusega välja 1940. aasta kevadel. Märgi saajate seas olid sellised Eesti looduskaitse rajajad nagu Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Gustav Vilbaste, Mihkel Härms, Peeter Päts, Artur Toom ja teised.Pärast Teist maailmasõda taastus looduskaitse riiklik korraldamine 1957. aastal, kui jõustus seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“. Sama aasta novembrikuus anti välja ka esimesed uue kujundusega looduskaitsemärgid. Märgi esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad, ENSV TA Looduskaitse Komisjoni liikmed Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus ja teised.

Lähme matkama!

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast mail kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Loe lähemalt:
Kuhu viib Keskkonnaamet matkama

Vaata:
Filmiklipid Eesti loodusest: "Hoia, mida armastad!"

Eesti loodus arvudes

Eestimaa looduse kõige kõige

* Eestimaa pinnamood on tasane, meie kõrgeim punkt on Suur-Munamägi – 318 meetrit üle merepinna.
* Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv – 38 meetrit.
* Meie suursuguse geoloogilise mälestise – Põhja-Eesti paekalda – suurim kõrgus on Ontikal – 55 meetrit.
* Eesti suurim järv Peipsi (pindala 3540 km²) on Euroopa üks suuremaid. Peipsist suuremad on ainult Laadoga, Äänisjärv, Vänern ja Suur-Saima järvistu.
* Eesti pikim jõgi on Võhandu (pikkus 175 km). Kokku on meil üle 100 km pikkuseid jõgesid 16.
* 14 jõe valgla on suurem kui 1000 km². Suurima valglaga jõgi on Narva jõgi, mille valgla on suurem kui Eesti territoorium. Ühtlasi on Narva jõgi Eesti veerohkeim (aasta keskmine vooluhulk 400 m³/s).
* Eesti on üks Euroopa metsasemaid riike. Umbes pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Meist enim on metsa Euroopas Soomes, Rootsis ja Sloveenias. Eesti enimlevinud puuliigid on mänd, kask ja kuusk.
* Eesti jämedaim ja vanim puu on Tamme-Lauri tamm Võrumaal. Tamme rinnasümbermõõt oli 2001. aastal 825 cm ning puiduproovide järgi on vanuseks määratud 690 aastat. Tamme-Lauri tamm on looduskaitse all alates 1939. aastast.
* Eesti mahu poolest suurim rändrahn on Läänemaal Nõva sadamast loodes merepõhjas lebav Toodrikivi, mille arvutuslik maht on umbes 1100 kuupmeetrit.
* Eesti rannajoone pikkus on umbes 3800 km, millest ligikaudu kolmandiku moodustab mandriosa rannajoon ja kaks kolmandikku saared. Üle 80% rannajoonest on kaitse all.
* Eestil on rikkalikult saari. Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) on andmeid 2844 suurema ja väiksema meresaare kohta.
* Kogu Põhja-Euroopas suurim arv liike ühel ruutmeetril on loetletud Läänemaal Laelatu puisniidul – 76 liiki taimi ruutmeetril.
* Eesti esimeseks looduskaitsealaks loetakse 1910. a Vaika saartel moodustatud linnukaitseala. Praegu kuuluvad Vaika saared Vilsandi rahvuspargi koosseisu.
* Eesti esimene rahvuspark on Lahemaa, mis moodustati 1971. aastal. Lahemaa rahvuspark on ühtlasi Eesti suurim kaitseala (72 500 ha). (NB! Suuruste võrdlemisel pole arvestatud hoiualadega, sest neid käsitletakse looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealadest eraldi kaitstava loodusobjektina.)

Eestis registreeritud liigid

Eesti punane raamatu (2008. a) andmetel on Eestis registreeritud:
* seeni 5603 liiki;
* samblikke 1042 liiki;
* sammaltaimi 584 liiki;
* soontaimi (pärismaised, alamliigid, naturaliseerunud ja tulnuktaksonid) 2338 liiki;
* selgrootuid 8646 liiki;
* sõõrsuid 3 ja kalu 79 liiki;
* kahepaikseid 11 liiki;
* roomajaid 5 liiki;
* imetajaid 65 liiki.

Eestis registreeritud linnuliikide arvuks annab Eesti Ornitoloogiaühing 2010. aasta seisuga 375.

Eesti elurikkuse veebipõhise väljundiga andmebaasi eElurikkus Eesti Liikide Registris on registreeritud kokku ligi 23 500 liiki.

Looduskaitsealused objektid

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli riikliku keskkonnaregistri andmetel Eestis kokku 3567 kaitstavat loodusobjekti, nendest:
* rahvusparke 5 (Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula);
* looduskaitsealasid 131;
* maastikukaitsealasid 150;
* vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 116;
* parke ja puistuid 537;
* hoiualasid 344;
* kaitstavate liikide püsielupaiku 1073;
* kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 14;
* kaitstavaid looduse üksikobjekte (teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega puid, rändrahne, allikaid, paljandeid, maastikuelemente jm) 1197, millest puid on 716 ja rändrahne 367.

Kokku moodustab looduskaitsealune ala Eesti territooriumist 18%, kusjuures enim on looduskaitse all Läänemaad (32%) ja kõige vähem Põlvamaad (9%).

Kaitstavate objektide ja kaitstava territooriumi kohta leiab aastate lõikes infot EELIS infolehelt.

Looduskaitsealused liigid

Looduskaitsealuseid liike on Eestis 570, neist rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuulub 66 liiki, II kaitsekategooriasse 259 liiki ja leebemasse ehk III kaitsekategooriasse 245 liiki. 1. jaanuariks 2011 oli riiklikus keskkonnaregistris registreeritud 35 623 leiukohta 509 erineva kaitstava liigi kohta.

Detailsemat infot kaitstavate liikide leiukohtade kohta saab lugeda EELIS infolehelt.

Infot leiab:

Looduskaitseliste objektide kohta saab infot vaadata Keskkonnaregistri avalikust teenusest ning Maa-ameti kaardirakendusest. Keskkonnaregistri avalikus teenuses on võimalik läheneda andmetele nii objekti- (otsides konkreetset objekti vastava valdkonna alt) kui ka kaardipõhiselt.

Lisaks on igal loodusesõbral võimalus ka oma loodusvaatlus registreerida kõigile mõeldud loodusvaatluste andmebaasis. Nõnda aitad kaasa Eesti liikide leviku kaardistamisele ning meid ümbritseva looduse paremale tundmaõppimisele.

Vaata ka CORINE Land Cover

Reigo Roasto, Keskkonnateabe Keskuse looduskaitse juhtivspetsialist

Klikkides satud Keskkonnaameti "Looduskaitsekuu" lehele.