Euroopa Liit aitab Eestis juurutada keskkonnajuhtimist

Prindi
 

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel on alanud keskkonnajuhtimise juurutamine Keskkonnaametis ja Põllumajandusametis

 

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel on alustatud keskkonnajuhtimise juurutamisega Keskkonnaametis ning Põllumajandusametis. Eesmärk on aidata mõlemas ametis viia juhtimissüsteem vastavusse Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise süsteemi EMAS nõuetega.

 

Keskkonnaametis alustati keskkonnajuhtimise juurutamisega jaanuaris 2011 ning juhtimissüsteem peab vastama EMAS nõuetele novembri lõpuks 2011. Põllumajandusametis on plaanitud keskkonnajuhtimise juurutamine lõpetada 2012. aasta teiseks pooleks.

 

Keskkonnajuhtimise sisseviimine mõlemas ametis on osa programmist “faili ikoon Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine avalikus sektoris”. Programmi rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Oluline osa programmi vahenditest on nähtud ette keskkonnajuhtimise sisseviimiseks riigiasutustes ja omavalitsustes.

ESF
NB! Logol klikates avaneb ESF koduleht

Loe lisaks:

Euroopa Sotsiaalfond toetab Eesti haldusvõimekuse suurendamist

 

**********

 

Keskkonnajuhtimise edendamise kava koostamine

 

Keskkonnaministeerium on sõlminud SA Säästva Eesti Instituudiga lepingu keskkonnajuhtimise edendamise kava koostamiseks. Eesmärk on koostada tegevusplaan erinevate keskkonnajuhtimise vahendite populariseerimiseks ja soodustamiseks. Tegevuskava koostatakse aastani 2020.

 

Edendamise kavaga koondatakse ühtsesse programmi kokku kõik keskkonnajuhtimise edendamisega seotud meetmed. Selle tulemusel valmib töödokument, milles on näidatud meetmed, nende rakendamise ajagraafik ning vastutajad. Edendamise kava hakkab sisaldama erinevaid riiklikke meetmeid keskkonnajuhtimise populariseerimiseks, ettepanekluid riiklike keskkonnajuhtimise juurutamist soodustavate  soodustuste tegemiseks , põhjendatud eesmärke avalikule sektorile keskkonnajuhtimise kasutusele võtuks. Erilist tähelepanu pööratakse edendamise kavas Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS arendamisele.

 

Keskkonnajuhtimise edendamise kava on üks programmi “faili ikoon Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine avalikus sektoris” tegevustest, mida rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

 

**********

 

Uuring keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisest avalikus sektoris

ELLE OÜ viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringu “Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisest valikus sektoris”. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milliseid keskkonnajuhtimise vahendeid on rakendatud riigiasutustes ja omavalitsustes, hinnata nende asutuste valmisolekut rakendada keskkonnajuhtimist ning saada soovitusi keskkonnajuhtimise sisseviimiseks avalikus sektoris.

 

Küsitlusele vastasid 63 omavalitsuse, 14 riigiasutuse ja 1 omavalitsusliidu esindajad. Riigiasutuste vastajad tõid esile energiasäästu ja keskkonnahoidlike hangete projekte. Samuti on riigiasutustes kogemusi kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamisega, mis eelduslikult lihtsustab keskkonnajuhtimissüsteemi sisseviimist.

 

Heade näidetena toodi esile:

* Põllumajandusministeeriumi rohelise trükise hange.
*
Energiasäästu projektid, näiteks Põllumajandusministeeriumis.
* Valdkonnaspetsiifilised keskkonnahoiuga seonduvad projektid, näiteks Veeteede Ameti DAGOB, BRISK ja EfficienSea projektid.
* Rahandusministeeriumi ökoloogilise jalajälje mõõtmine.
* Saaremaa Omavalitsuste Liidu bioloogilisuse mitmekesisuse ja geopargi strateegia projektid.
* Keskkonnaalase tegevusega paistavad silma eelkõige Tartu ja Valga linn.

 

Paljud omavalitsused osalevad koostööorganisatsioonides, kus muuhulgas käsitletakse ka keskkonnaküsimusi. Enim osaletakse maakonna omavalitsusliitudes, seda mainis küsitluses üle 80% omavalitsuse esindajatest.

Keskkonnaküsimuste lahendamiseks on loodud piirkondlikke koostööorganisatsioone, näiteks piirkondlikud jäätmehoolduskeskused, Valgamaa piirkondlik keskkonnakeskus, ühistranspordikeskus Harjumaal, Tartu regiooni energiaagentuur jt.

 

Üle 10 000 elanikuga omavalitsuste projektide hulgast tõsteti esile:

* Valga linna madala energiatarbimisega hoonete ja passiivmajade arendusprojektid.
* Säästlik tänavavalgustussüsteem Kuressaares.
* Tartu  EmPower.
* Tallinn  “Rohelise pealinna” liikumise algataja ja osaleja. 
* Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering.
* Tartu – Eesti Arhitektuurikeskuse linnafoorumid.
* Tartu  ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine.
* Tartu projekt ACTIVE.
* Tartu  “Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport.

 

Uuring on alusmaterjaliks edasiste keskkonnajuhtimise alaste tegevuste planeerimiseks. Uuring koostati programmi “Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine avalikus sektoris” raames ja selle valmimist rahastati 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

 

Loe lisaks:
Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine avalikus sektoris

 

Lisainfo:
Lauri Aasalo
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna koosseisuväline peaspetsialist
626 0752,