Selleks, et meist pärast kevadist suurpuhastust ei jääks maha saastunud õhk ja vesi ning prügi täis metsaalused, peaksime jäätmeid võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Oluline on, et jäätmehoolduses teeksid koostööd nii kohalikud elanikud, omavalitsused kui ka jäätmekäitlusettevõtted. Ja valdavalt see nii ongi – iga aastaga muutuvad inimesed teadlikumaks ja Eestimaa saab puhtamaks. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tuletame meelde ka mõningaid seadusesätteid, mille teadmine aitab jäätmehooldust veelgi paremini korda sättida.
Mis on jäätmehooldus?
Jäätmeseaduse paragrahv 11 sätestab:
* Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. * Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
Kes korraldab ja arendab jäätmehooldust?
Jäätmeseaduse paragrahv 12 sätestab:
* Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. * Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. * Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.
Seega – jäätmehooldust korraldavad kohalikud omavalitsused. Kohaliku jäätmehoolduse aluseks on jäätmehoolduseeskiri, mis sätestab jäätmete käitlemise nõuded, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise korra, suurjäätmete kogumiskohad jne. Jäätmehoolduseeskirjaga saab tutvuda omavalitsuse koduleheküljel.
Kuid, nagu eespool kirjas, on jäätmehoolduse lahutamatuteks osadeks ka elanike teavitamine ja nõustamine. Ja kõik muud tegevused, mis väldivad-vähendavad prügistamist. Seega – kevadel, kui rahvas nii maja kui ka aeda kraamib, on omavalitsustel hea aeg oma rahvale nii nõu kui ka jõuga appi tulla. Ehk üle korrata, kuhu saab viia sorditud jäätmeid ja ka ise korraldada jäätmeveoringe, et elanikelt tasuta kokku koguda näiteks oksi-lehti või suuri mööblitükke.
NB! Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada ka jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.
Veel teavitamisest
Teavitamisega tuleb tegelda ka tootjatel. Jäätmeseaduse paragrahv 268 sätestab:
*Tootja ja tootjate ühendus teevad probleemtoote kasutajale turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtoodetest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot). Teave tagastamiskohtade kohta peab olema müügikohas nähtaval kohal ja piisavalt suures kirjas. * Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
Pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest peab avalikkust ja tarbijaid teavitama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon, kelle ülesanne on tagada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ning kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus.
Kui ettevõtja ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, siis ta peab ise need ülesanded täitma.
Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
Jäätmekäitlus vajab koostööd Jäätmekäitluse korraldamine on töö- ja ajamahukas ettevõtmine, millega on väikestel omavalitsustel raske hakkama saada. Väikseid omavalitsusi on aga Eestis palju. Kogu Euroopa Liidus on sellistel puhkudel lahenduseks omavalitsuste koostöö. Kahjuks on meie omavalitsuste suutlikkus – sageli ka huvi – jäätmemajanduse valdkonnas piiratud.
Koostöö muudaks jäätmekäitluse kõigis piirkondades ladusamaks ja elanikele mugavamaks. Näiteks oleks välistatud see, et ühe valla elanik peab “oma” jäätmejaama jõudmiseks sõitma kümneid kilomeetreid, kuigi teise valla jäätmejaam asub tal lausa naabruses, kuid sinna ta jäätmeid anda ei saa.
Kaili Kuusk, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
Loe lisaks: |
