Eestimaa loodus arvudes

Prindi

Eestimaa looduse kõige kõige

 

* Eestimaa pinnamood on tasane, meie kõrgeim punkt on Suur-Munamägi – 318 meetrit üle merepinna.

* Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv – 38 meetrit.

* Meie suursuguse geoloogilise mälestise – Põhja-Eesti paekalda – suurim kõrgus on Ontikal – 55 meetrit.

* Eesti suurim järv Peipsi (pindala 3540 km2) on Euroopa üks suuremaid. Peipsist suuremad on ainult Laadoga, Äänisjärv, Vänern ja Suur-Saima järvistu.

* Eesti pikim jõgi on Võhandu (pikkus 175 km). Kokku on meil üle 100 km pikkuseid jõgesid 16.

* 14 jõe valgla on suurem kui 1000 km2. Suurima valglaga jõgi on Narva jõgi, mille valgla on suurem kui Eesti territoorium. Ühtlasi on Narva jõgi Eesti veerohkeim (aasta keskmine vooluhulk 400 m3/s).

* Eesti on üks Euroopa metsasemaid riike. Umbes pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Meist enim on metsa Euroopas Soomes, Rootsis ja Sloveenias. Eesti enimlevinud puuliigid on mänd, kask ja kuusk.

* Eesti jämedaim ja vanim puu on Tamme-Lauri tamm Võrumaal. Tamme rinnasümbermõõt oli 2001. aastal 825 cm ning puiduproovide järgi on vanuseks määratud 690 aastat. Tamme-Lauri tamm on looduskaitse all alates 1939. aastast.

* Eesti mahu poolest suurim rändrahn on Läänemaal Nõva sadamast loodes merepõhjas lebav Toodrikivi, mille arvutuslik maht on umbes 1100 m3.

* Eesti rannajoone pikkus on umbes 3800 km, millest ligikaudu kolmandiku moodustab mandriosa rannajoon ja kaks kolmandikku saared. Üle 80% rannajoonest on kaitse all.

* Eestil on rikkalikult saari. Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) on andmeid 2844 suurema ja väiksema meresaare kohta.

* Kogu Põhja-Euroopas suurim arv liike ühel ruutmeetril on loetletud Läänemaal Laelatu puisniidul – 76 liiki taimi ruutmeetril.

* Eesti esimeseks looduskaitsealaks loetakse 1910. a Vaika saartel moodustatud linnukaitseala. Praegu kuuluvad Vaika saared Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

* Eesti esimene rahvuspark on Lahemaa, mis moodustati 1971. aastal. Lahemaa rahvuspark on ühtlasi Eesti suurim kaitseala (72 500 ha). (NB! Suuruste võrdlemisel pole arvestatud hoiualadega, sest neid käsitletakse looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealadest eraldi kaitstava loodusobjektina.)

 

 

Eesti maakate

 

2006. aasta satelliitfoto interpretatsioonil põhineva maakattetüüpide ruumiandmebaasi (CORINE LandCover*) andmeil moodustavad Eesti territooriumist:

* metsad 45,6%;
* põllumajanduslik maa 32,2%;
* lagedad sood ja rabad 6,7% (soostumise järgi hinnatakse Eestis soodega kaetuks aga umbes 1/5 maismaast) ja põõsastikud 6,4%.
* Siseveekogude osakaal Eesti territooriumist on 4,8%.
* Ülejäänud vähem kui 5% sisse jäävad looduslikud rohumaad (1,2%), rannikud (0,9%) ning inimtekkelised tehisalad (linnad, aedlinnad, pargid, taristud, karjäärid ja prügilad) (2,1%).

Kõige enam on CORINE’i järgi Eestis
* looduskaitse all rannikuid (69%);
* järgnevad lagedad sood ja rabad (64%) ning
* looduslikud rohumaad (59%).

 

 

Eestis registreeritud liigid

 

Eesti punane raamatu (2008. a) andmetel on Eestis registreeritud:
* seeni 5603 liiki;
* samblikke 1042 liiki;
* sammaltaimi 584 liiki;
* soontaimi (pärismaised, alamliigid, naturaliseerunud ja tulnuktaksonid) 2338 liiki;
* selgrootuid 8646 liiki;
* sõõrsuid 3 ja kalu 79 liiki;
* kahepaikseid 11 liiki;
* roomajaid 5 liiki;
* imetajaid 65 liiki.

Eestis registreeritud linnuliikide arvuks annab Eesti Ornitoloogiaühing 2010. aasta seisuga 375.

Eesti elurikkuse veebipõhise väljundiga andmebaasi eElurikkus Eesti Liikide Registris on registreeritud kokku ligi 23 500 liiki.

 

 

Looduskaitsealused objektid

 

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli riikliku keskkonnaregistri andmetel Eestis kokku 3567 kaitstavat loodusobjekti, nendest:
* rahvusparke 5 (Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula);
* looduskaitsealasid 131;
* maastikukaitsealasid 150;
* vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 116;
* parke ja puistuid 537;
* hoiualasid 344;
* kaitstavate liikide püsielupaiku 1073;
* kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 14;
* kaitstavaid looduse üksikobjekte (teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega puid, rändrahne, allikaid, paljandeid, maastikuelemente jm) 1197, millest puid on 716 ja rändrahne 367.

 

Kokku moodustab looduskaitsealune ala Eesti territooriumist 18%, kusjuures enim on looduskaitse all Läänemaad (32%) ja kõige vähem Põlvamaad (9%).

Kaitstavate objektide ja kaitstava territooriumi kohta leiab aastate lõikes infot EELIS infolehelt.

 

Looduskaitsealused liigid

 

Looduskaitsealuseid liike on Eestis 570, neist rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuulub 66 liiki, II kaitsekategooriasse 259 liiki ja leebemasse ehk III kaitsekategooriasse 245 liiki. 1. jaanuariks 2011 oli riiklikus keskkonnaregistris registreeritud 35 623 leiukohta 509 erineva kaitstava liigi kohta.

Detailsemat infot kaitstavate liikide leiukohtade kohta saab lugeda EELIS infolehelt.

 

 

Infot leiab

 

Looduskaitseliste objektide kohta saab infot vaadata Keskkonnaregistri avalikust teenusest ning Maa-ameti kaardirakendusest. Keskkonnaregistri avalikus teenuses on võimalik läheneda andmetele nii objekti- (otsides konkreetset objekti vastava valdkonna alt) kui ka kaardipõhiselt.

Lisaks on igal loodusesõbral võimalus ka oma loodusvaatlus registreerida kõigile mõeldud loodusvaatluste andmebaasis. Nõnda aitad kaasa Eesti liikide leviku kaardistamisele ning meid ümbritseva looduse paremale tundmaõppimisele.

 

* CORINE Land Cover ehk CORINE maakate, lühendatult CLC, on ühtse metoodika alusel koostatud andmebaas, kuhu kogutakse ruumiandmeid Euroopa maakatte kohta. Selle abil saab vaadata kaardistatud ala maakatet, seal toiminud muutusi, teha ruumianalüüse, koostada trende jms. Ühtse metoodika kasutamine võimaldab teha seda kõike üle-euroopalises mastaabis.

Andmebaas koostatakse satelliitpiltide interpreteerimise abil. Algul kaardistatakse maakattel toimunud muutused ning hiljem koostatakse eelmise andmebaasi ja muutuste andmebaasi alusel uus CLC andmebaas.

CLC andmebaasi on seni koostatud kolmel korral: 1990., 2000. ja 2006. aastal. Järgmine kaardistus tuleb 2012.

Vaata ka CORINE Land Cover

 

Reigo Roasto, Keskkonnateabe Keskuse looduskaitse juhtivspetsialist