Esileht » Valdkonnad » Kliima

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem

Kyoto protokolli ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu (edaspidi: EL) liikmesriigid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi: KHG) emissiooni hulka 8% võrra võrreldes aastaga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeem ( European Union Emissions Trading Scheme - EU ETS ).

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ "Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi: kauplemise direktiiv) algas EL liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 2005 KHG lubatud heitkogus ühikutega kauplemine ehk EU ETS esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks ehk CP0. EU ETS-is osalevad käitised, mille tegevusalad ja võimsused vastavad kauplemise direktiivi lisas I toodud nõuetele (s.t ületavad seatud piirväärtusi).

Eesti on KHG heitkogustega kauplemisel potentsiaalse "müüja" rollis. Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis 1990. aastate alguses rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt baasaastaks valitud 1990.a. heitkoguste tasemega võrreldes märkimisväärne vähenemine. Lisandus säästumeetmete rakendamine energiakasutuses, taastuvate energiaallikate, peamiselt puidu ja puidutöötlemisjäätmete utiliseerimise ja tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, alternatiivsete energiatootmisviiside juurutamine jm, mis koos summaarse energiatarbe märgatava vähenemisega kõikides majandussektorites on vähendanud ka KHG heitkoguseid.

Selleks, et kaubelda, pidi iga liikmesriik välja töötama esimeseks kolmeaastaseks kauplemisperioodiks (2005-2007) lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava (edaspidi: RJK). Vastavalt riigi vajadustele vähendada KHG-side heitkoguseid antakse käitajatele KHG-de teatud piirkogus, mida käitajad võivad õhku paisata. Kui käitaja paiskab õhku piirkogusest vähem, siis piirkoguse ja tegeliku heitkoguse vahe võib ta maha müüa.

EU ETS-i teine kauplemisperiood (kestus 5 aastat) hõlmab ajavahemikku aastatel 2008-2012 ning on samas rahvusvahelise KHG-de heitkogustega kauplemissüsteemi ehk nn Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood. EU ETS-i kaastatakse teisel kauplemisperioodil lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületavad täiendatud ja ühendatud kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi.

Aastast 2013 algab EU ETS-i kolmas 8 aastane kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate perioodidega pikem ning on muutunud LHÜ-de taotlemise põhimõtted. Antud kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU ETS-i kuuluvatele käitisetele.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise register

EU ETS-is toimimuvad tehingud (ühikute ost-müük jne) läbi vastava elektroonise registri, mis on loodud ning mida hallatakse ja peetakse vastavalt Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6 ning mis hõlmab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 alusel loodud registrit. Ligipääs kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti registrile ning registriga seotud oluline teave (kasutamistingiumused, tähtajad, meeldetuletused jms).

Eesti register, nagu ka teiste EU ETS-i liikmesriikide riiklikud registrid, on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (ehk ITL-iga) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (ehk CITL-iga). Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta.

Eesti registriga seotud rahvusvahelise aruandlusega seotud teabe leiab siit.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi aruandluse Tõendaja