Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2011
6.-8. aprillini toimuva ürituse eesmärk on tutvustada Helsingi konventsioonist ning Londoni konventsioonist ja protokollist tulenevaid nõudeid ja nende kohast rakendamist erinevates lepingu osalisriikides. Samuti saavad riigid vahetada kogemusi lepingute rakendamise kohta, mis peaks aitama teha järeldusi ja otsuseid lepingunõuete paremaks kohaldamiseks. „Eestil on käsil ühinemine jäätmete ning muude ainete kaadamisest ehk tahtlikust merreheitmisest põhjustatud merereostuse vältimise protokolliga ehk nn Londoni protokolliga,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agnes Pilv. „Seega on see üritus meile väga olulise tähtsusega, sest saame jagada oma Läänemereäärsete naabritega mere süvendamis- ja kaadamis-alase tegevusega seotud ohjamise, järelevalve ja protokolli rakendamisega seotud kogemusi,“ täpsustas ta. Pilve sõnul tuleb kohtumisel juttu ka Helsingi konventsioonist, mis reguleerib kaadamist Läänemerel. Ettekandeid teevad nii IMO, HELCOM-i kui ka erinevate erialade eksperdid mitmelt poolt maailmast. Lisaks Keskkonnaministeeriumis toimuvale kohtumisele toimub sellele järgneval nädalal ka Londoni konventsiooni ja protokolli 34. teadusgrupi kohtumine hotellis Euroopa, kus jätkatakse Londoni konventsiooni ja selle protokollist tulenevate nõuete teaduslike kriteeriumite arutamisega. Töögrupi kohtumise tulemusena töötatakse välja riikidele juhiseid merre kaadamise keskkonnakaitse alaste normide rakendamiseks. „Keskkonnaministeeriumis toimuv kohtumine on rakendamiskeskne koos näidetega ja soovitusega hea praktika kohta, teine aga kohtumine, mis konkreetseid nõudeid välja töötab, mida osalisriigid otsustavad täita selleks, et merekeskkonda kaitsta,“ selgitas Pilv. 13. novembril 1972. a võeti Londonis vastu jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon. Tegemist on kaadamist reguleeriva ülemaailmse konventsiooniga, mida muudeti 7. novembril 1996 vastu võetud protokolliga. Protokoll jõustus 24. märtsil 2006 ning kujutab endast tänapäevasemat ja kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostamise vältimise kõikehõlmavamat regulatsiooni, kui Londoni konventsioon seda esialgu oli. Vastavalt protokolli artiklile 23 asendab protokoll Londoni konventsiooni. Protokolli osalisriike on 37, Londoni konventsiooni osalisriike on 86. Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. Protokolliosalised on Rootsi, Taani, Saksamaa. Lisaks Eestile valmistavad protokolliga ühinemist ette Soome ja Leedu. Läänemerel reguleerib kaadamist ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal, konventsioon jõustus Eesti suhtes 19. mail 1995.
Lisainfo:
(28.03.2011) |
