Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on valminud ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020. Tänavu 10. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus selle heaks.
Loe lähemalt: (NB! Tegemist on mahuka pdf-failiga, mis võib avaneda aeglaselt!)
Milleks sellist arengukava vaja on? Vajaduse sellise arengukava koostamiseks tekitas ehitusmaavarade suurenenud tarbimine ja sellega kaasnevad probleemid, mille lahendamist tuleb riigil senisest tõhusamalt korraldada. Aga seda on küllaltki keeruline teha, kui puudub süstematiseeritud ja terviklik ülevaade ehitusmaavaradest, nende kaevandamise praegustest ja prognoositavatest mahtudest. Samuti puudub selge arusaam, missugune on üldse riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamisel ja kasutamisel.
Kuna loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine on Keskkonnaministeeriumi töös olulisel kohal, siis tegi Vabariigi Valitsus 2008. aasta suvel just meie ministeeriumile ettepaneku hakata koostama ehitusmaavarade kasutamise arengukava.
Loe lähemalt:
Nüüdseks on ligi kolm aastat kestnud töö lõppenud. Palun võta hästi lühidalt kokku: mis on selle pika aja ja mahuka töö tulemus? Selle pika aja ja väga paljude inimeste koostööna valmis 51-leheküljeline (koos lisadega üle 200 lehekülje) dokument, mis:
Kokkuvõtlikult öeldes on tegu strateegilise riikliku dokumendiga, mille üks olulisemaid eesmärke on määratleda riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamisel ja kasutamisel ning kindlustada järjepidev varustatus ehitustoormega. Varem sellist dokumenti koostatud ei ole. Seega analüüsiti kõike ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamisega seonduvat süsteemselt esimest korda.
Areengukava koostamise aluseks olid:
Mis siis on riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamisel ja kasutamisel? Riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega ja luua tingimused kaevandamise ning kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, et oleks tagatud maavarade säästlik kasutamine ja keskkonnahoid.
Kes on ehitusmaavarade kõige suuremad tarbijad? Ehitusmaavaradest 92% kasutatakse Eestis. Sellest omakorda 50–60% kulub riigimaanteede ehituseks, remondiks ja hoolduseks ning 20% kohalikele teedele. Ülejäänud 25–30% kasutatakse ehitusmaterjalide tööstuses betooni jt ehitussegude valmistamiseks. Ehitusmaavarade vajadus aastatel 2011–2020 on tõenäoliselt 6–8 mln kuupmeetrit aastas.
Loe lähemalt:
Kas arengukava näitab, kust, millal ja mida hakatakse kaevandama? Ei, arengukava ei anna isegi vihjeid selle kohta, kes, kus ja millal kopa peaks maasse lööma. Küll aga on kavas tehtud varustuskindluse arvestused, mis näitavad maakondade kaupa, millise ehitusmaavara kaevandamiseks on piisavalt varu ja millise kaevandamisel võib tekkida (või on juba tekkinud) puudujääk.
Loe lähemalt:
Pärast arengukava heakskiitmist saime etteheiteid sellepärast, nagu oleksime arendajatel lubanud hakata nüüd Nabalas kaevandama. Mida arengukava ütleb Nabala kohta? Arengukavas on toodud KÕIK keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud maardlad, sealhulgas Nabala lubjakivimaardla, mis on arvele võetud kehtivate õigusaktide (eelkõige maapõueseaduse) alusel. Geoloogilised uuringud on näidanud, et see karbonaatse kivimi lasund vastab maavara kvaliteedinõuetele.
Vaata maardlaid lähemalt:
Loe lähemalt:
Ehituslubjakivi aktiivse varu mahu täpsustamiseks ja kaevandamise võimalikkuse selgitamiseks on Nabala maardlas planeeritud aastatel 2011–2013 läbi viia täiendavad geoloogilised uurimistööd. Kuni uurimistööde lõppemiseni ei menetleta kaevandamislubade taotlusi. Rääkimata sellest, et kellelegi antaks luba kopp maasse lüüa. Sellega on nõustunud ka selle piirkonna vallajuhid ning keskkonnakaitseorganisatsioonide esindajad, kes 16. novembril 2010. aastal allkirjastasid Keskkonnaministeeriumis sellekohase protokolli.
Loe lähemalt:
Milliseid lahendusi pakub arengukava riigi, kaevandajate ja kohalike elanike ning omavalitsuste vastuoluliste huvide lahendamiseks? On paratamatus, et ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliselt on tekkinud ja kus uuritud lasund on maardlate nimistus arvele võetud. Arusaadavalt tekitab kaevandamine inimestes ebamugavusi ja ka hirmu, sest see muudab maastikku, tekitab tolmu, müra, suurendab transpordivahendite liikumise sagedust. Seega – (elu)keskkond halveneb. Seepärast peab kaevandamisloa omanik elanikele tagama, et kaevandamisel järgitakse müra, tolmu ja vibratsiooni keskkonnanorme. Õhu ja joogivee kvaliteet ei tohi halveneda.
Loe lähemalt:
Nõudeid saab kaevandajale kehtestada keskkonnalubade andmisel ja nõuete täitmist tuleb kontrollida. Arengukava sätestab üheselt, et maavarade kaevandamise lubade andmisele peab eelnema põhjalik keskkonnamõjude hindamine ja arutelud avalikkusega. Kindlasti peab arvestama kohalike omavalitsuste arvamusega ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena.
Toimunud on ka ehitusmaavarade arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Loe lähemalt:
Kava koostamise käigus tehti ettepanekuid määrata kaevandamismahtudele piirmäärad. Kas nüüdseks on piirmäärad olemas? Kava koostajad jõudsid ühisele seisukohale selles, et piirmäärasid pole vaja kehtestada. Esiteks on meie ehitusmaavarade kaevandamise maht väike (üle kahe korra väiksem põlevkivi kaevandamismahust). Teiseks on kaevandamisega hõlmatud maa-ala väike (mäeeraldiste pindala on kokku 0,1% maismaast). Kolmandaks on kaevandamine hajutatud üle kogu Eesti.
Palju probleeme on tekitanud see, et kaevandajad püüavad endale reserveerida kaevandamisalasid (mäeeraldisi). Kas nii jääbki? See küsimus lahendatakse edaspidi mäerendi kasutusele võtuga ja riigimaal paiknevate maardlate maakasutuse tõhustamisega.
Mis on mäerent? Mäerent on riigi kui maavara omaniku tulu mäeeraldise maavara kaevandamiseks andmise eest. Mäerendi aluseks on mäeeraldise väärtus ja mäerendi määr. Mäerent koosneb kahest osast: Maavara kaevandamisluba käsitletakse analoogiliselt rendilepinguga. Mäerendi praktilised lahendused on praegu väljatöötamisel.
Kui nüüd veel kord lühidalt kokku võtta ehitusmaavarade arengukava olulisus, mida tõstaksid enim esile?
Kes olid arengukava koostamisse kaasatud? Ehitusmaavarade arengukava koostamise nõustamiseks moodustas keskkonnaminister juhtgrupi, kus lisaks Keskkonnaministeeriumile olid esindatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
Avalikkuse paremaks kaasamiseks toimusid avalikud arutelud, kus tutvustati arengukava koostamiseks tehtud uurimistöö tulemusi ja arengukava eelnõu tööversioone, edastati juhtgrupilt saadud informatsiooni, vastati ettepanekutele ja küsimustele.
Ehitusmaavarade arengukava eelnõu koos juhtgrupi koosolekute ja avalike arutelude protokollide, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning selle avalikustamise protokollidega on Keskkonnaministeeriumi veebilehel aadressil: http://www.envir.ee/ehitusmaavarad
Küsis Agnes Jürgens Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast
NB! Keda huvitab maavarade teema lähemalt, sellele pakub huvitavat lugemist Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi emeriitprofessori, doktorikraadiga Enno Reinsalu blogi Maa Vara.
|
