Esileht » Valdkonnad » Metsandus » Arhiiv

Eestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti

Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. 24. märtsil Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.

RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.

2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.

Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).

Eestis on selle käigus:
* kulunud 32 000 töötundi ja läbitud 165 000 km;
* koolitatud 108 pärandkultuuri inventeerijat;
* tööd saanud 60 pärandkultuuri inventeerijat;
* õpetatud pärandkultuuri objekte hooldama ja hoidma 50 metsaomanikku;
* pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 2000 inimest;
* Lätis praktiseerimas käinud 70 metsaomanikku;
* Koiva jõe kaldal Taheva ja Olinase vahel ehitatud välja piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega;
* ilmunud Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaa pärandkultuuri raamatud.

Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

RMK tegeleb pärandkultuuri inventeerimisega, sest see on oluline osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Eesmärgiks on kaardistada kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata selle maa- ja omandivormist. Eelkõige keskendutakse looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäävad RMK fookusest välja. Pärandkultuuri kaardistamises saab kaasa lüüa igaüks, kes teab mõnda objekti, mis väärib oma ajaloo tõttu tähelepanu. Vastav vorm tuleb ära täita RMK kodulehel pärandkultuuri teemalehel www.rmk.ee/teemad/parandkultuur.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Vaike Pommer, RMK pärandkultuurispetsialist, 514 3838, 
www.rmk.ee

(23.03.2011)