Natura 2000 on Euroopa Liidu (EL) kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku kogu Euroopas. Natura võrgustiku asutamise aluseks on kaks EL direktiivi: linnudirektiiv (direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta) ning loodusdirektiiv (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta). Seetõttu on võrgustikus kahte tüüpi alasid, mis suures osas kattuvad:
Eesti Natura-alad on kinnitanud Vabariigi Valitsus 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri.
2011. a seisuga on Eestis 66 linnuala ja 542 loodusala. Meie Natura 2000 võrgustiku pindala on 1 475 200 ha, millest ligikaudu pool hõlmab merd ja teine pool maismaad.
Natura 2000 alade kaitsekorraldus Iga Euroopa Liidu liikmesriik võib Natura-alade kaitse korraldamiseks valida endale sobiva mooduse. Oluline on tagada nende elupaigatüüpide ja liikide säilimine, mille kaitseks alad on valitud. Eestis on Natura linnu- ja loodusalad kaitse all rahvusparkide, looduskaitsealade, maastikukaitsealade (sh parkide), hoiualade koosseisus ning samuti püsielupaikade ja üksikobjektidena. Natura aladel rakenduvad looduskaitsepiirangud tulenevad looduskaitseseadusest ja kaitstavaid loodusobjekte käsitlevatest määrustest, sh kaitse-eeskirjadest.
Toetused Natura 2000 linnu- ja loodusalade kaitseks Maamaksusoodustus Kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maa eest ei pea maksma maamaksu. Hoiualade ning kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis on maamaks 50% maamaksumäärast. (Vt Maamaksuseadus)
Kaitstaval loodusobjektil asuva kinnistu, mille kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riik kokkuleppel maaomanikuga omandada kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Täpsemad nõuded selle kohta, kuidas riik saab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandada, on kehtestanud Vabariigi Valitsus 8. juuli 2004. a määrusega nr 242 Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord /.../.
Täiendavat infot saab Keskkonnaameti regioonide kontoritest, tel 627 2193.
Natura 2000 toetus erametsamaale Natura-alal asuvale erametsamaale antava toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikele metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu. Nõuded Natura erametsatoetuse saamise kohta on kinnitanud põllumajandusminister 11. märtsi 2010. a määrusega nr 26 Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord.
Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse erametsamaa korral, mis asub Natura võrgustiku alal ja on kantud metsa-alana keskkonnaregistrisse. Taotleja peab täitma looduskaitseseadusest (sh selle alusel kinnitatud kaitse-eeskirjadest) ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada Erametsakeskusele igal aastal uuesti. Toetus Natura 2000 ala piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 60,08 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala kohta 109,93 eurot aastas.
Täiendavat infot saab Erametsakeskusest, tel 683 6058, 683 6064, e-post .
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Toetuse eesmärk on hüvitada Natura-aladel asuvatel põllumajandusmaadel looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste tõttu tehtud kulutusi ja saamata jäänud tulu. Nõuded Natura-alal asuvale põllumajandusmaale antava toetuse saamise kohta on kinnitanud põllumajandusminister 17. märtsi 2010. a määrusega nr 32 Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord.
Taotleja peab täitma seadusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevaid nõudeid ning taotlus tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) igal aastal uuesti. Ühe hektari põllumajandusmaa kohta makstav toetus on 32,08 eurot aastas.
Täiendavat infot, taotlusvorme ning juhendmaterjale saab PRIA piirkondlikest büroodest, tel 737 7679.
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse eesmärk on tagada rohu niitmise või loomade karjatamisega Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste soodne seisund. Nõuded selle toetuse saamise kohta on kinnitanud põllumajandusminister 8. märtsi 2010. a määrusega nr 19 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013.
Toetuse taotlemisel võtab maaomanik endale 5 aastaks kohustuse täita poollooduslike koosluste soodsat seisundit tagavaid täiendavaid nõudeid. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlus tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga (ajavahemikul 1. aprillist kuni 20. maini) ning siis esitada PRIA-le. Ühe hektari puisniidu kohta makstav toetus on 238,07 eurot aastas ning toetus muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta on 185,98 eurot aastas.
Täiendavat infot, taotlusvorme ning juhendmaterjale saab PRIA piirkondlikest büroodest, tel 737 7679. Infot saab ka Keskkonnaameti regioonide kontoritest maahoolduse spetsialistidelt. Kontaktandmed on Keskkonnaameti kodulehel.
Kõiki eespool loetletud toetusi makstakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames ja neid saab taotleda igal aastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini. Hiljem esitatud taotlusi võetakse vastu veel 22. maist kuni 15. juunini, kuid taotluse esitamise hilinemise korral väheneb toetussumma 1% iga hilinenud tööpäeva kohta.
Loodushoiutoetus Loodushoiutoetust makstakse kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks, sh niitude võsast puhastamiseks, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamiseks ning puisniidul ja puiskarjamaal võsa raiumiseks. Loodushoiutoetuse maksmise korra ja toetuse määrad on kinnitanud keskkonnaminister 1. juuni 2004. a määrusega nr 62 Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad. Olenevalt võsastumise astmest on ühe hektari poolloodusliku koosluse taastamise toetus 179 kuni 435 eurot.
Taotleja peab taotluse esitama 10. maiks Keskkonnaametile, pöördudes regiooni kontorisse või elektrooniliselt aadressil http://niidud.envir.ee/. Täiendavat infot saab Keskkonnaameti regioonidest maahoolduse spetsialistidelt, tel 627 2193.
Kaardiandmestik Natura 2000 alade piirid on Keskkonnaregistri kodulehel http://register.keskkonnainfo.ee ja Maa-ameti kaardiserveris http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html (valida kaardirakendus “Looduskaitse, Natura 2000”). Keskkonnaregistrit haldab Keskkonnateabe Keskus, e-post , Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn.
Erametsamaa ja poolloodusliku koosluse toetusõiguslikud alad on märgitud Maa-ameti kaardiserveris http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html (valida kaardirakendusest “EMK metsatoetused”). Info toetuse kohta põllumajandusmaale, poollooduslike koosluste hooldamise toetuse ja loodushoiutoetuse kohta on PRIA kodulehel https://kls.eesti.ee/pria_avalik_kaart/. |
