Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal 22. veebruaril kiitis Riigikogu heaks ja saatis Vabariigi Presidendile Keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse. President kuulutas seaduse välja 3. märtsil. Seaduse jõustumisel muutub keskkonnatasu arvutuste esitamine, suureneb tasu maksjate vastutus ning tasude haldamisse kaasatakse lisaks Keskkonnaametile ka Maksu- ja Tolliamet. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. aprillile 2011, sellele eelnevale aruandlusperioodile kohaldatakse keskkonnatasude seadust varasemas redaktsioonis.
Mis muutub ja milleks see hea on?
Seadusemuudatus puudutab saastetasude, vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust ning ei hõlma kalapüügiõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu maksmise korraldust. Seaduse jõustumine ei too kaasa muutusi keskkonnatasu arvutamise alustes ega keskkonnakasutuse alusandmete kogumise põhimõtetes, samuti ei suurene keskkonnakasutaja poolt esitamisele kuuluvate andmete maht. Muudatuse kohaselt tasub isik keskkonnatasu enda deklareeritud andmete alusel ning Keskkonnaamet makseteatist ei väljasta – nii keskkonnatasu arvutamine kui ka deklareerimine on ainult keskkonnaloa omaja kohustus. Deklaratsioon saadetakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks Keskkonnaametisse. Tasumisele kuuluva summa kannab keskkonnaloa omaja Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontole. Muudatus aitab keskkonnatasusid hallata senisest tõhusamalt ja eesmärgipärasemalt. Kaudselt ja läbi Keskkonnaameti töö annab muudatus ka lisavõimaluse rõhutada keskkonnatasu kui vahendit, mis suunab efektiivsemale ressursikasutusele ning heitmevaesemale tootmisele.
Ametkondadevaheline koostöö
Keskkonnatasude haldamise korraldusega seotud ülesanded jagunevad edaspidi Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel. Maksu- ja Tolliamet täidab kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud keskkonnatasu arvestamise kontrollimine, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvestamine ja määramine ning revisjoni teostamine. Viimatiloetletud ülesandeid hakkab täitma Keskkonnaamet, kes juhindub ülesannete täitmisel maksukorralduse seaduses sätestatust, välja arvatud juhul, kui keskkonnatasude seaduses on reguleeritud teisiti. Jätkuvalt on Keskkonnaameti ülesandeks muuhulgas esitamata deklaratsioonide sissenõudmine, sh asjakohaste sunnivahendite rakendamine. Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel on loodud hea koostöö ning seda toetavad elektroonilised andmevahetusliidesed ja muud tehnilised lahendused.
Uudne deklaratiivsus keskkonnakasutuses
Ühe olulisema muudatusena hakatakse isiku keskkonnakasutuse ja sellel põhineva keskkonnatasu arvestamisel kasutama deklaratiivsuspõhimõtet. Keskkonnakasutaja deklareerib ise oma keskkonnakasutuse mahu ning võtab sellega täieliku vastutuse enda poolt esitatud andmete õigsuse osas. Varasema korra kohaselt esitas keskkonnakasutaja keskkonnatasu arvutuse, mille õigsust kontrollides, kinnitades ja makseteatist väljastades võttis osa vastutusest Keskkonnaamet justkui enda kanda. Lisaks ei olnud ohtralt töötunde tarbinud ja sageli vaid arvutuse matemaatilise õigsuse kontrolliga piirdunud tegevus tõhus ega piisavalt tulemuslik. Muudatus annab Keskkonnaametile võimaluse süveneda ning tegeleda senisest suuremas mahus sisuliste ning elukeskkonna elamisväärsuse säilitamisele suunatud küsimustega.
Keskkonnatasu deklareerimine
Maavaravaru kaevandamisloa, keskkonnakompleksloa, vee erikasutusloa, välisõhu saaste- ja erisaasteloa ning jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks antud jäätmeloa omanik esitab kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks Keskkonnaametile keskkonnatasu deklaratsiooni. Loa omaja deklareerib ja tasub keskkonnatasu ka siis, kui ta kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses. Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid kinnitatakse keskkonnaministri määrusega ning deklaratsioone on võimalik esitada järgmisel viisil: * kasutades elektroonilist andmesidet; Toodud võimalustest pooldame ja soovitame kõige enam deklaratsiooni esitamist elektroonilisel teel, kasutades selleks loodavaid andmeside võimalusi.
Ettevalmistamisel on e-teenuste keskkond
Keskkonnaametis valmib kliendile suunatud e-teenuste keskkond, kus esimese teenusena pakutakse peatselt võimalust keskkonnatasu deklaratsiooni esitamiseks. Loodav e-teenus kasutab alusandmetena vahetult keskkonnalubasid ja neis isikute keskkonnakasutusele seatud tingimusi, seega on e-keskkonnas isiku keskkonnatasu deklaratsioonid juba eeltäidetud ning andmete edastamise maht on oluliselt väiksem. Lisaks võimaldab e-keskkond automaatset tasuarvutust ja operatiivset suhtlust Keskkonnameti loa halduriga. Viimase osas eelistame suhtluskanalina e-posti, mis eeldab, et deklaratsiooni esitaja on deklaratsioonile märkinud korrektse ning selleteemaliseks suhtluseks volitust omava isiku e-posti aadressi. Keskkonnaamet plaanib suuremates kontorites luua infotehnoloogilised võimalused deklaratsioonide esitamiseks ka kohapeal läbi elektroonilise andmeside. Samas jääb võimalus oma keskkonnakasutusega seotud andmeid (sh keskkonnatasu deklaratsiooni) esitada Keskkonnaametisse ka paberkandjal, e-postiga ja/või elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatud dokumendina. Sel juhul sisestab deklaratsiooni andmed asjakohasesse infosüsteemi Keskkonnaameti töötaja. Juhul, kui esitatud deklaratsioonis ilmnevad vead, palutakse isikul esitada uus ja korrektne deklaratsioon, kuivõrd vigase deklaratsiooni infosüsteemi sisestamine on võimatu. Seega – kõikide osapoolte aja kokkuhoiu ning töö lihtsustamiseks soovitame veelkord keskkonnatasu deklaratsioon esitada loodava e-teenuste keskkonna kaudu. Teavet e-teenuste portaali ja selle kasutustingimuste kohta ning vastavad juhendid leiab Keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee) maikuus 2011.
Makseteatist ei väljastata
Sõltumata keskkonnatasu deklaratsiooni esitamise viisist kantakse kõik esitatud andmed asjakohasesse infosüsteemi, mille kaudu need jõuavad Maksu- ja Tolliametisse. Igal isikul on võimalik riigi ees tekkinud kohustusi pidevalt näha e-maksuametist/e-tollist. Keskkonnaametisse esitatud keskkonnatasu deklaratsiooni alusel enam makseteatist ei väljastata. Sellega tuleb tasukohustuslasel tõsiselt arvestada ning mitte jääda ootama tavapärast paberil makseteatist nõuet; tasu maksmise ning maksmata tasult intresside maksmise kohustus tekib hoolimata väljastamata makseteatisest. Lisaks võib keskkonnatasu maksmise kohustus tekkida keskkonnatasu teatega, mille saadab Keskkonnaamet. Nimetatud teade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut ning see väljastatakse enamasti olukorras, kus isik kasutas keskkonda vastava loata, jättis deklaratsiooni õigeaegselt esitamata või deklareeris keskkonnakasutust tegelikust väiksemas mahus.
Keskkonnatasu maksmine
Keskkonnatasu tuleb maksta deklaratsiooni esitamisega samaks tähtpäevaks – s.o kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Tasu makstakse Maksu- ja Tolliameti avatud ettemaksukontole ning sealjuures on rahaliste kohustuste tasumiseks maksumaksjal vaid üks personaalne viitenumber. Ettemaksukonto saldos kuvatakse isikule kõik tema teadaolevad kohustused. Seega on keskkonnakasutajal edaspidi lisaks muudele riigi ees lasuvatele rahalistele kohustustele võimalik jooksvalt näha ja omada terviklikku ülevaadet ka maksmisele kuuluvate keskkonnatasude kohta. Raha on soovitav kanda ettemaksukontole aegsasti enne maksukohustuse tähtaega – ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Kui kohustuse tähtajaks ettemaksukontol vahendid puuduvad, siis vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lõikele 1 on maksumaksja kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Maksukohustuslase rahalised kohustused arvestatakse ettemaksukontolt maha nende tekkimise järjekorras, kusjuures ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks maksuliigipõhine järjestus (vt maksukorralduse seaduse § 105). Seega ei ole tulevikus keskkonnakasutusega tegeleval isikul enam vaja teha erinevaid makseid erinevatele kontodele ning ka keskkonnatasude maksmine toimub samadel alustel teiste riigi ees tekkinud rahaliste kohustustega.
Sunnivahendite rakendamine
Kui keskkonnatasu deklaratsioon jäetakse tähtpäevaks esitamata, kohaldab Keskkonnaamet vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule sunnivahendeid. Sunniraha ja asendustäitmise kulude maksmist nõutakse sellisel juhul vastavalt täitemenetluse seadustikule. Keskkonnaameti koostatud keskkonnatasu teate alusel tasumisele kuuluv summa tasutakse keskkonnatasu teates märgitud tähtpäevaks. Kui tasumisele kuuluv summa jäetakse tähtajaks tasumata, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet.
Deklareeritud andmete kontroll
Juhul, kui keskkonnakasutaja kasutab deklareerimiseks e-keskkonda ja sealset elektroonilise andmevahetuse võimalust, teeb esmase tasuarvestuse kontrolli automaatselt infosüsteem. See välistab juba varasemalt fikseeritud algandmete vigase esitamise ning arvutusvead, mis deklaratsiooni käsitsi koostamisel võivad tekkida. Keskkonnakasutuse ja keskkonnatasude arvestamise õigsuse senine pinnapealsem kontroll asendub detailsema süvakontrolliga: lähtuvalt seadusemuudatusest hakkab Keskkonnaamet kontrolli, sh revisjoni tegema maksukorralduse seaduse alusel. Edaspidi plaanitakse süvakontrolli teha asjakohase riskianalüüsi alusel. Lisaks on Keskkonnaametil õigus teha keskkonnakasutuse asukohas kontrollmõõtmisi ja võtta proove.
Vaidlustamine
Kuivõrd keskkonnatasude administreerimine jaguneb edaspidi lähtuvalt erinevate ametkondade põhiülesannetest Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel, siis on otstarbekas arvestada seda ka vaide esitamisel. Keskkonnaameti poolt määratud keskkonnatasu maksmise kohustuse osas võib esitada vaide keskkonnaministrile, kes üldjuhul lahendab selle 30 päeva jooksul. Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu suhtes saab esitada vaide maksukorralduse seaduses sätestatud korras. |
