Miks tähistatakse metsa-aastat? ÜRO on 2011. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Metsa-aasta eesmärk on tõsta kõigi inimeste teadlikkust kestvast metsamajandusest, puidukasutuse võimalustest, kultuurist metsanduses ja looduskaitsest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Metsa-aastat tähistab kogu maailm ning igas riigis toimuvad kogu aasta jooksul sellele pühendatud tegevused.
Mida tähendab metsade jätkusuutlik majandamine? Metsandusvaldkond on väga mitmetahuline ning hõlmab otseselt või kaudselt kõiki planeedi elanikke. Metsandusest rääkides ei piirduta vaid puidukasutusega; metsandus on ka metsade kasvatamine, rekreatiivne kasutamine ja kaitse. Maailma metsad on koduks kahele kolmandikule kogu planeedil elavatest elusorganismidest. Üha enam metsi võetakse kaitse alla just elurikkuse kaitsmiseks. Maailma metsadest 12 protsenti on määratud bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Ühtlasi on paljud metsad olulised pinnase ja vee kaitses. Eestis on erinevate looduskaitseliste piirangutega metsi üle kolmandiku. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali. Jätkusuutlik metsamajandus võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.
Kas Eesti metsi majandatakse jätkusuutlikult? Jätkusuutliku metsanduse eelduseks on pikaajaliste eesmärkide seadmine. Eestil on oma metsapoliitika ning metsanduse arengut kavandatakse 10-aastaste metsanduse arengukavadega. Äsja Riigikogus vastu võetud Metsanduse arengukava aastani 2020 seab senisest veelgi selgemad raamid metsade kasutamiseks ja kaitseks. Arengukava on nn ühiskondlik kokkulepe, kuna selle koostamisse on kaasatud võimalikult suur huvigruppide ring. Lisaks riigiametnikele osalesid viimase arengukava koostamises teadlased, erialaeksperdid, aktiivsemad kodanikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Eesti metsades kasvab endiselt puid rohkem juurde kui neid sealt välja tuuakse. On oluline teada, et küpse metsa raiumisel asendatakse see uuega. Selliselt metsi majandades tagamegi metsanduse jätkusuutlikkuse. Saame kasutada metsade pakutavaid hüvesid – elada puidust majas, kütta puudega kaminat, süüa metssea liha koos pohlamoosi või seentega, matkata sügavas laanes, nautida linnulaulu ja hingata puhast õhku. Metsandusel on ka oluline sotsiaalne mõõde. Ligikaudu iga 15. eestlase töökoht on seotud metsandusega. Puidu kasutamine aitab leevendada kliimamuutust, sest puiduga asendatakse fossiilseid ressursse. Puit on taastuv energiaressurss, mille kasutamine parandab energiasektori sõltumatust välistoorainest, suurendab tarnekindlust ja loob maapiirkondades uusi töökohti.
Kuidas tähistada rahvusvahelist metsa-aastat? Metsa-aasta tähistamiseks leiab igaüks endale ise sobivama viisi. Juhul, kui soovid koos metsarahvaga pidustustest osa saada, siis külasta metsanduse infoväravat (www.metsainfo.ee) ja vali välja endale sobiv üritus. Lume sulades ja kevade saabudes istuta metsa ning naudi igameheõigust meie metsades. Tunne huvi metsade ja metsanduse vastu, metsaomanikuna külasta aeg-ajalt ka oma metsa ja aita tal kasvada.
Marku Lamp
Loe lisaks: |
