Keskkonnainspektsioon saab uurimisasutuseks

14. veebruaril kuulutas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves välja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille üks punktidest puudutab Keskkonnainspektsiooni edasist tegevust ja staatust. Nimelt saab inspektsioon alates 2011. aasta septembrist õiguse menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid algusest lõpuni ise.

 

Vaata Kriminaalmenetluse seadustik (redakstioon jõustub 1.09.2011)

Mida tähendab Keskkonnainspektsioonile uurimisasutuse õiguste andmine?
Praegu teeb Keskkonnainspektsioon (KKI) keskkonnakuritegude puhul ära edasilükkamatud uurimistoimingud (nagu isiku kahtlustatavana kinnipidamine, sündmuskoha vaatlus, kahtlustatava või tunnistaja ülekuulamine), andes seejärel materjalid üle politseile, kes prokuratuuri juhtimisel asja lõpuni menetleb.

 

Alates sügisest saab Keskkonnainspektsioon õiguse enda alustatud kriminaalmenetlused täielikult läbi viia, see tähendab teha kõik vajalikud menetlustoimingud kuni asja kohtusse esitamiseni. Uurimine toimub muidugi prokuratuuri juhtimisel.

 

Miks selline muudatus tehti?
Küsimus on eelkõige ressursside optimaalses kasutamises. Seadusemuudatust ette valmistades kaaluti erinevaid variante, kuid jõuti otsusele, et kõige otstarbekam on anda keskkonnakuritegude menetlemine täielikult Keskkonnainspektsiooni pädevusse.

 

Keskkonnakuritegusid ei esine massiliselt, kuid need on üsnagi spetsiifilised ning nende uurimine nõuab konkreetse keskkonnavaldkonna tundmist. Keskkonnainspektsioonil on olemas erialane kompetents, samuti on meil kohtueelse uurimise menetluse valdkonnas arvestatava uurimiskogemusega inspektorid. Lisaks sellele on Keskkonnainspektsiooni eesmärke ja tegevusvaldkondi arvestades keskkonnakuritegude avastamine ja süüdlaste vastutusele võtmine meie otsene prioriteet.

 

Mida see muudatus Keskkonnainspektsiooni jaoks tähendab?
See tähendab eelkõige suuremat vastutust, mis kaasneb tõsisemate ja keerukamate juhtumite uurimisega. Teisalt kaasneb sellega vajadus meie uurimispädevust suurendada. Kui keskkonnaalased teadmised on meie inimestel olemas, siis menetlusalaseid teadmisi tuleb täiendada.  Samas aitab moodustatav uurijate rühm oma kompetentsiga töö üldist efektiivsust suurendada.

 

Eesseisvad muudatused ei too kaasa eelarve suurenemist, seega tuleb Keskkonnainspektsioonil oma tööd väga efektiivselt korraldada ning sisemisi ressursse ümber suunata.

 

Kui palju kuritegusid tuleb aastas menetleda ja millised need on?
Keskkonnakuritegude hulka on keeruline prognoosida. Varasema praktika põhjal on arvatud, et taolisi juhtumeid võib tulla aastas 10 kuni 50. Enamasti on need seotud meie kõnepruugis nn pruuni poolega, see tähendab vee-, välisõhu- või jäätmetekäitlusnõuete rikkumise, maapõueressursside kasutamise ja muu taolisega, millest on tekkinud oluline keskkonnakahju.

 

Selgituseks veel niipalju, et keskkonnakahju suurus ongi määrav tegur, mille järgi rikkumine kvalifitseerub väärteoks või kuriteoks. Kui rikkumine toob kaasa keskkonnakahju, mis on suurem kümnekordsest miinimumpalga määrast ehk 2780,2 eurost, on tegemist kuriteoga. Väiksema kahju puhul on tegemist väärteoga.

 

Kuidas jääb muude inspektsioonile pandud ülesannetega?
Keskkonnakuritegude menetlemise kõrval jätkab Keskkonnainspektsioon keskkonnaalaste väärtegude menetlemist, mis tulevad ilmsiks igapäevase järelevalve käigus.

 

Statistikat:

KKI registreeris 2010. aastal kokku 2497 keskkonnaalast õigusrikkumist. Rikkumiste eest määrati trahve 1505 isikule kogusummas 221,1 tuhat eurot.

Järelevalve käigus tehakse ca 10 000 kontrollkäiku aastas.

 

Leili Tuul
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik