Säästev areng parandab meie toimetulekut ja hoiab elukeskkonda

Prindi

Maailm on järjest avatum ja üleilmsed muutused mõjutavad riikide arengut kiiresti ning oluliselt. Eduka riigina tegutsemiseks tuleb vastata uutele väljakutsetele:
* samaaegselt tugevdada konkurentsivõimet ja majanduskasvu,
* lahendada erinevaid sotsiaalseid küsimusi ning
* hoolitseda ressursside mõistliku kasutamise eest.

 

Ehk teisisõnu, majanduse toel tuleb parandada inimeste toimetulekut ning samas tagada turvaline ja puhas elukeskkond nii praegu kui ka kaugemas tulevikus.

Sellise ulatusliku ülesande mõistlik ja ilmselt ka ainuvõimalik lahendus on eri valdkondade teadmistepõhine seostamine ehk säästev areng.

 

Säästva arengu (ka jätkusuutlik või kestlik areng) põhimõtted on maailma riikide poliitikakujundamise aluseks olnud juba mõnikümmend aastat. Sellegipoolest on jätkuvalt olulisimateks tegevussuundadeks:
* inimeste teadlikkuse suurendamine,
* tarbimisharjumuste kujundamine ning
* uute tehnoloogiate loomine ja rakendamine.

 

Igapäevakäitumise kujundamine on eriti tähtis seoses maailmas viimasel ajal teravnenud keskkonna- ja ressursiteemadega, mis nõuavad senisest märksa tõhusamat arvestamist loodusvarade piiratuse ja keskkonna taluvusvõimega.

 

Kõik riigid on seadnud oma vajadustele vastavad kestliku arengu pikaajalised suunad, mille elluviimisega panustatakse esmajoones oma riigi arengusse ja mõnevõrra kaudsemalt ka ülamaailmsete eesmärkide täitmisse. Nii on Eesti, Euroopa Liidu ja Läänemere piirkonna eesmärkide elluviimiseks loodud omavahel haakuvad lühemaajalised tegevuskavad, mille rakendamisega tegelevad erinevad ametkonnad ja huvigrupid.

 

Loe lähemalt:
Eesti
Euroopa
Maailm

 

Euroopa Liidu kestliku arengu tegevusi aastani 2030 suunab Euroopa Liidu säästva arengu strateegia, majanduskasvu uutele alustele viimise raamid seati eelmisel aastal strateegias Euroopa 2020 http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm . Strateegia keskendub kolmele põhivaldkonnale – teadmus ja innovatsioon, jätkusuutlikum majandus ning kõrge tööhõive tase ja sotsiaalne kaasatus. Liikmesriigid täidavad eesmärke vastavalt kohapealsetele vajadustele ja kavas Eesti 2020 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 määratakse Eesti tegevused.

 

Ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide täitmise hindamine ja uute suundade seadmine on kavas 2012. aastal ÜRO säästva arengu konverentsil ja Euroopa Liidu panuse loomiseks käivitas Euroopa Komisjon 10. aprillini 2011 avatud ulatusliku konsultatsiooniprotsessi http://ec.europa.eu/environment/consultations/un_2012.htm, kuhu saavad sisendi anda kõik huvitatud osapooled.

 

Ülle Vaht
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik