Kliima-ja energia paketi all on vastu võetud järgmised olulised regulatsionid:

* Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr. 2009/29/EÜ Ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (Emission trading system, ETS) direktiivi täiendamine ja laiendamine;
ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on nn piiramise ja kauplemise süsteem, st piiratakse lubatud heitkoguste üldist taset, kuid selle piires on süsteemis osalejatel võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele. Süsteem hõlmab hetkel üle 10 000 energia- ja tööstussektori käitise, mis põhjustavad poole liidu CO2 heitmetest ja 40% kasvuhoonegaaside heitmetest. Uus ETSi direktiiv rakendub 2013. aastal, mil süsteemi kaasatakse ka mõned uued tööstussektorid nagu ammoniaagi ja alumiiniumi tootjad ning kaks täiendavat gaasi (dilämmastikoksiid ja perfluorosüsivesinikud).
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr. 406/2009/EÜ liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (Effort Sharing Decision)
Sätestatakse liikmesriikide minimaalne panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ETSiga mitte hõlmatud sektorites (tee- ja meretransport, hooned, teenused, põllumajandus ja väikesed tööstuskäitised) ajavahemikus 2013-2020. Vastavatest allikatest tuleb hetkel 60% liidu kasvuhoonegaaside heitmetest ning otsuse abil loodetakse neid heitmeid vähendada 10% (kokkuleppe kohaselt võib Eesti suurendada oma kasvuhoonegaasi heitkoguseid kuni 11%). Lisaks pannakse paika see, kui suur osa heitkoguste vähendamisest võib tulla läbi vastavate projektide kolmandates riikides.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr. 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
Direktiiviga pannakse paika kohustuslikud riiklikud eesmärgid, mida liikmesriigid peavad täitma, et 2020. aastaks kataks Euroopa Liit vähemalt 20% oma energiavajadusest taastuvate energiaallikatega, sh päikese-, tuule. hüdro-, biomassi- ja geotermilise energiaga. Eesti peab 2020. aastaks täitma 25% oma energiavajadusest taastuvate energiaallikatega (2005. aastal tuli 18% energiast taastuvatest energiaallikatest). Lisaks peab transpordisektoris tulema vähemalt 10% energiast taastuvatest energiaallikatest.
*Autode CO2 heitmete piirmäärade määrus
Autode CO2 heitmete piirmäärasid puudutava määruse vastu võtmisega toetatakse Euroopa Komisjoni eesmärki saavutada 2012. aastaks autopargi keskmine heitkoguste tase 120 g CO2/km (hetkel 160 g CO2/km). Seejuures tuleb mootoritehnoloogiaid parandades jõuda tasemeni 130 g CO2/km ning ülejäänud vähendamine (10 g CO2/km) peab tulema teiste meetmete, nt paremate autokummide või biokütuste kasutamise läbi. Paika pandi ka heitmete pikaajaline eesmärk - 2020. aastaks peab uue autopargi keskmine heitkoguste tase olema 95 g CO2/km.
Samas nähakse autotootjatele ette teatav paindlikkus: 2012. aastal peab 65% iga ettevõtja autotoodangust vastama tema eriheite sihttasemele, 2013. aastal 75%, 2014. aastal 80% ja 2015. aastal 100%. Ülemääraste heitkoguste eest peavad tootjad maksma trahvi.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr. 2009/30/EÜ kütuste kvaliteedi kohta
Direktiivis pannakse paika, et transpordikütusest tema olelustsükli jooksul pärinevaid kasvuhoonegaase tuleb 2020. aastaks kohustuslikult vähendada 6% ja soovitavalt veel 4%. Lisaks kehtestatakse tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel transpordikütuste tehnilised näitajad. Samas peab komisjon 2012. aastaks läbi viima olukorra hindamise, et otsustada, kas soovituslik 4%-line vähendamine tuleks samuti teha kohustuslikuks.
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr. 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist (Carbon capture and storage, CCS)

Süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise direktiiv tagab, et süsinikdioksiidi kogumist ja geoloogilist säilitamist kasutatakse kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning et seda tehakse ohutult. Euroopa Komisjoni hinnangul on 40% liidu CO2 heitkogustest pärit elektrijaamadest. Heitkoguste vähendamiseks võivad tööstusrajatised ja elektrijaamad tulevikus kasutada uut CO2 kogumise tehnoloogiat ja säilitada heitmeid püsivalt ja ohutult maaalustes geoloogilistes formatsioonides. Lisaks eraldatakse parlamendi survel näidisprojektidele ja uuenduslikele taastuvenergia tehnoloogiatele kuni 300 miljonit ETSi ühikut.

Kliimaga seotud EL õigusaktid on kättesaadavad: EL kliima-regulatsioonid


Lisaks:
* Euroopa Komisjon. Climate Action.
* Euroopa Komisjon. Kliimameetmed.
* EurActiv EL kliima ja keskkonna uudised
* EL kliima-alased erinevad publikatsioonid
* ELi kliima-ja energia pakett
* Võimalused ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 30% võrra aastaks 2020 – analüüs
* Mõju hindamine: Euroopa Liidu kliimamuutust ja taastuvenergiat käsitlevate eesmärkide rakendusmeetmete pakett aastani 2020
* Võitlus kliimamuutustega. EL näitab teed.
* Fluoreeritud gaaside sektoriaalsed juhendmaterjalid (koostaja Euroopa Komisjon)