Esileht » Valdkonnad » Vesi » Vee kaitse ja kasutamine

Veekogude ja põhjavee kasutamine

Vee kasutamise põhialused sätestab Veeseadus. Veeseaduse kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Veekogu avalik kasutamine on avaliku veekogu kasutamine igaühe poolt, järgides omandiõigust ning vältides vee seisundi mõjutamist. Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu, hüvitamaks vee seisundile või veekogule selle kasutamisel tekitatavat kahju. Erikasutuse juhud on allpool täpsustatud. 2011. aasta alguseks oli Eestis välja antud enam kui 1500 vee erikasutusluba.

Veekogu avalik kasutamine

Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta, nt vee võtmine veekogust, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine või veekogul kalastamine (kalapüügi korral on oluline järgida kalapüüki reguleerivaid õigusakte), jms. Veekogu avalik kasutamine on tasuta, kui seadustega pole sätestatud teisiti. Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandusse. Omanik on ka avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu ümbritseval maal, sel juhul ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Avalikult kasutavate veekogude nimekirja on kehtestanud Vabariigi Valitsus.

Vee erikasutus

Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema tähtajaline (kuni 5 aastat) erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas märgitud tingimuste kohaselt. Vee erikasutuseks peab olema veekogu omaniku nõusolek, kui vee erikasutus toimub võõral veekogul. Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel ning Peipsi ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid on kehtestatud keskkonnaministri 26.03.2002 määrusega nr 18.

Vee erikasutusluba peab olema, kui:

1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;

2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;

3) võetakse mineraalvett;

4) juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette;

5) toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine;

6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine;

7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse;

8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine;

9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;

10) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine;

11) veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale;

12) kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse;

13) juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele.
Heitvee pinnasesse juhtimiseks väljaspool oma maatüki piire on vaja võõra maatüki omaniku kirjalikku nõusolekut.

Veekogu erikasutus on tasuline. Vee erikasutusõigse tasu alam- ja ülemmäärad  ning tasu arvutamise kord on kehtestatud keskkonnatasude seadusega. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse:

1) vee-energia saamiseks;

2) põllumajandusmaa, sealhulgas katmikalade niisutamiseks;

3) kalakasvatuse tarbeks.