Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister, saarlane Enne aastavahetust õnnestus mul kodusaarel metsas käia, mul on seda natuke. Panin soojemalt riidesse, võtsin poja kaasa ja läksime jõulukuuske tooma. Teadjad mehed rääkisid mulle, et Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa metsad on arenenud hoopis teisiti kui Mandri-Eestis. Saarte mets on noorem. Siinne floora tekkis 7000 kuni 10 000 aastat tagasi, aga „suurel maal“ oli see toimunud 2000–3000 aastat veelgi varem. Selle aja võrra on Saaremaa metsad ka nooremad. Milline unikaalsus! Poiss küsis mu käest, millised puud kasvavad meie kodukandi metsades. Uurisin järgi ja toon teienigi huvitavaid fakte. Saaremaal on laialt levinud erivanuseliste puudega leht- ja segapuistud, mis on kasvanud endistele puisniitudele ja karjamaadele. Puuliikidest levinum on mänd, kuid Saaremaale omapärases laialehises salumetsas valitsevad pärn, saar, tamm, vaher ja jalakas. Viimane on ka Aasta puu 2011. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Kas teadsite, et Loode tammikus on mõne puu vanus üle 500 aasta? Suuremad metsakaitsealad on Viidumäe ja Koorunõmme looduskaitseala ning Koigi maastikukaitseala. Metsaga on kaetud üle poole Saare maakonna pindalast, kuid palgimetsa on suhteliselt vähe ja see kasvab enamasti riigimetsamaal. Riigimetsa on Saaremaal 17 tuhat hektarit. Mets rikastab kogu meie maakonda. Kõige olulisem väärtus on see, et mets loob parema elukeskkonna ja annab maastikule mitmekesisema ilme. Need kõik on olulised tegurid puhkemajanduse ja turisminduse arenguvõimaluste tagamisel. Ehk siis käibefraas „Mine metsa!“ omab elutervet ja loodust säästvat mõistet. Mõistagi on mets oluline ka tööstuse ja tootmise seisukohast. Kui rääkida Hiiumaast, siis tasub teada, et Hiiumaa metsasus on Eesti suurim – 71%. Ehk ligi kaks kolmandikku Hiiumaast on kaetud metsaga. Seejuures on enamlevinud palu- ja nõmmemetsad. Puuliikidest esikohal on mänd. Aga erinevalt muust Lääne-Eestist kasvab Hiiumaal rohkem okasmetsi ja saare üldine elustiku liigirikkus on elupaikade mitmekesisuse tõttu väga suur. On mida kaitsta, hoida ja armastada! Alanud 2011. aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Metsale suuremat tähelepanu pöörates saab tõsta meie kõigi teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest. Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Metsamajandus ja selle arenguvõimalused on maakonnale olulise tähtsusega. Metsast saadav puit on oluline kohalik taastuv ressurss, mille õigest majandamisest sõltub kohaliku puidutööstuse tase ja perspektiiv ning tööhõive tase. Mets on meie tähtsaim taastuv loodusvara, mille mitmekesisus on ainulaadne ja mis kindlasti peab kestma. Teist Eesti metsa, Eestimaa uhkust, meil pole! (Artikkel kirjutatud akalehele Meie Maa, ilmus 21.01.2011.) |
