Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011

Harrastuskalameeste küsimused

Prindi
 

Jaanus Tamkivi, harrastuskalamees ja minister

Mõni nädal tagasi kohtasin üht ammust head tuttavat. Oleme isegi koos Lääne-Saaremaal kala püüdnud. Ta küsis mu käest huvitava küsimuse: „Ütle, kui sa ise tuleksid keskkonnaministri jutule kui harrastuskalamees, mida sa talle kostaksid?“

Mõte hakkas jooksma. Ministri juurde jutule pääseda ei saa ju olla eesmärk omaette. Mis siis oleks jutu sisu? Kurta ju väga palju pole. Jah, kala võiks rohkem olla. Kodumeres lesta on, ahven hakkab ennast näitama. Aga siiga pole, angerjat ammugi enam mitte... Ühesõnaga, kalavarude hea seisundi saavutamine ja säästlik kasutamine on oluline ja teenib meie kõikide huve.

Üle Eesti on tublisid harrastuskalamehi üle nüüdseks juba 70 tuhande. Teades nende probleeme, kujutan ette, et meestel (muidugi ka naistel, neid tekib püügivetele aina juurde) oleks hea meel jätkuvalt kasutada olemasolevaid püügivõimalusi, säilitada nende mitmekesisust ja võimalusel valikut suurendada, et iga isik saaks valida just endale meelepärase kalastamise viisi.

Harrastuskalameheks olemine pole lihtsalt lõbu. See on paljudele lausa elustiil, mis tähendab innustavat hobi, annab sageli värske kala lauale ja ka looduse eest on seistud. Rääkides viimasest, tahan rõhutada samme kalavarude suurendamiseks. Näiteks saavad kalastajad kaasa aidata atraktiivsete püügikalade kudemistingimuste parandamisele, nende põhikoelmute kaitse tõhustamisele ja kalade asustamisele veekogudesse. Kuid ka seaduslikkuse tagamisele püügivetel. Kui just kõike seda mitte päris oma kätega, siis ausalt makstud püügiõiguse tasu kaudu kindlasti.

Kalavarude jätkusuutlikkust saame ise korraldada. Oluline on siin igaühe suhtumine meie ühisesse maailma. Ülepüük, röövpüük ja muu selline kalavarusid kahjustav tegevus – need peame kontrolli alla saama. Ja mitte ainult valvsate inspektorite abiga. Ma väga loodan, et harrastuspüüdjad organiseeruvad, neid tuleb järjest juurde ja tekib nn naabrivalve efekt ka veekogude kallastel. Röövpüüdjad peavad teadma, et seadusekuulekad kalamehed on kõikjal liikvel ja nad ei pane seaduserikkumisi nähes silmi kinni. Ausus on voorus!

Ausatele ja seaduskuulekatele harrastuskalameestele ei ole kahju vastu tulla. Harrastuskalapüügiõiguse kättesaadavus peab olema selline, et kõik selleks vajalikud load saab muretseda nii internetist, mobiiliga kui ka käsimüügist. Oluliseks sammuks sellel teel pean seda, et alates selle aasta 1. jaanuarist on lubade väljastamine koondunud ühtsesse süsteemi – www.pilet.ee. Ja see on alles heade uudiste algus. Nagu öeldakse, pingutame selle nimel, et harrastuspüügiõigus on ühe klõpsu kaugusel.

Kokkuvõttes ütlen kui keskkonnaminister, et harrastuskalapüügi valdkonnaga toimuvad lähiaastatel kindlasti veel suured muudatused. Esiteks ligipääsu teema veekogudele. Teiseks vajaliku taristu arendamine, kolmandaks tuleb läbi vaielda proportsioonid, kui palju rõhku panna kutselisele ja kui palju harrastuspüügile. Teemasid on muidki veel.

Et jutt mul väga ametlikuks ei kisuks, mainin lõpetuseks veel üht harrastuskalastamise olulist külge. Kalale minek ja püük pole pelgalt saaki himustav tegevus. Mis saab olla veel mõnusam, kui ilusas looduses nautida kalapüüki ja head seltskonda!

Edu kõikidele harrastuskalameestele ja kivi kotti!

(Artikkel kirjutatud ajalehele Saarte Hääl, ilmus 20.01.2011.)