Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Talv on just õige aeg, et pöörata tähelepanu Eestis pea igal pool levivale looduslikule gaasile – radoonile. Meid ümbritsev keskkond on vähesel määral looduslikult radioaktiivne ning üldiselt inimesele mõõdetavat ohtu ei kujuta. Kui aga kiirgustase on tavapärasest kõrgem, võib see tekitada negatiivseid terviseilminguid. Näiteks radooni ja selle lagunemisel tekkinud produktidest küllastunud õhu sissehingamise tagajärjel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Eestis võib hinnangute kohaselt radoon põhjustada umbes 12 protsenti kõikidest kopsuvähi juhtumitest ehk ca 100 juhtumit aastas. Uuringute tulemused näitavad, et potentsiaalsete radooniohtlike piirkondade poolest on Eesti võrreldav Rootsi ja Soomega, mis on Euroopa kõige suurema radooniohuga riigid.
Miks suureneb radoonisisaldus talvel? Radoon on selline gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel ja imbub vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide kaudu hoonete siseruumidesse. Radoonisisaldus on siseruumides talvisel ajal suurem mitmel põhjusel. Talvel on maapind hoonete ümber külmunud ning radoon satub maa peale ainult majaaluse pinnase kaudu. Ruumidesse sattunud radoon ei saa aga välisõhku edasi liikuda, sest külmemate ilmadega välditakse ruumide temperatuuri hoidmiseks tubade tuulutamist. Eriti suur on radoonisisaldus sellistes majades, kus hoonealune pinnas on juba ise kõrge radoonisisaldusega, samas ei ole hoone ehitamisel või renoveerimisel pööratud tähelepanu vundamendi vastupidavusele. Kui sellises hoones on veel tihendatud seinad ning õhutihedad aknad, võib radoonisisaldus olla mitukümmend korda kõrgem lubatud tasemest. Kõrgeid ning väga kõrgeid radoonisisaldusi oleme mõõtnud nii vanemates kui ka täiesti uutes hoonetes. Tasub mainida, et välisõhus radoon hajub ja reeglina ohtlik ei ole.
Radoon Lääne-Virumaa pinnases ja hoonetes Üldise ettekujutuse radooniohtlikest aladest võib saada Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevalt Eesti esialgse radooniriski levilate kaardilt (http://www.envir.ee/1082379), kuid tuleb meeles pidada, et kõrgeid radoonisisaldusi hoonete siseruumides võib leiduda igal pool Eestis! Täpsustatud pinnase radooniriski kaarti Lääne-Virumaa kohta ei ole. Ida-Virumaal on tänu sealsele omavalitsuste liidule niisugune kaart olemas. Arvestades aga Lääne-Virumaa hoonetes läbiviidud uuringute tulemusi, oleks ilmselt otstarbekas täpsustatud kaart koostada. Siseruumide uuringuid on Eestis perioodiliselt läbi viidud juba kümmekond aastat. Eesti Vabariigi standardi 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ alusel on normaalne radoonisisaldus ruumi õhus 200 Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris). Kui seda võrrelda Lääne-Virumaal mõõdetud tulemustega, saab öelda, et Kadrinas, Laekveres, Vinnis, Saksis ja Rägaveres on mõõdetud sisaldused kohati 2–3 korda kõrgemad. Sõmerus, Tamsalus, Viru-Nigulas, Väike-Maarjas ja Vihulas on tulemusi, mis ületavad normaalse sisalduse viis korda ning Haljalas ja Kundas on mõõdetud isegi 10–20 korda suuremaid tulemusi. Kuna uuritavad hooned on valitud juhuslikult, saab üsna kindlalt väita, et Lääne-Virumaal leidub radooniohtlikke alasid, kus elades tuleks radooniprobleemi teadvustada.
Mida ette võtta? Radooniohtlikul alal elades tasuks mõõta radoonisisaldust siseruumides ning sellisele alale ehitades uurida, kui suur on radoonisisaldus pinnases. Võimalus on endale soetada ka näiteks isiklik radooni mõõteseade, mille abil on mugav radoonisisaldust kodus või kontoris jälgida. Kuna on selge, et radoon võib Lääne-Virumaa hoonetes olla lubatust kõrgem, anname ka mõned üldised soovitused. Kõige kiirem viis olemasolevas hoones radoonisisaldust vähendada on avada aknad ning tuulutada tube. Õhuvahetus toimub paremini siis, kui tekitada lühikeseks ajaks ruumides tuuletõmme. Ühe akna avamine pigem jahutab ruumi, kui aitab kaasa õhuvahetusele. Samuti tasuks ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest puhastada, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse. Suitsetamine võimendab radoonist tingitud ohtu, seega suitsetamisest loobumine vähendab oluliselt radooni kahjulikku mõju teie tervisele. Tasub teada, et kui radoonisisaldus on siiski üle kahe korra normaalsest kõrgem, siis ainult tuulutamisest ja koristamisest pikaajalist kasu ei ole. Olemas on ehituslikud meetmed, mis aitavad vähendada radoonisisaldust. Nendest üheks on põranda tihendamine. Keerukamaks meetodiks on näiteks põrandaaluse tuulutamine või radoonikogumiskaevu rajamine. Nende meetodite kohta on võimalik lugeda samuti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/1082379), ühtlasi on seal nõuanded uute hoonete ehitamiseks radooniohtlikele aladele. Kuna aga sellised meetodid on keerukamad, soovitame pöörduda spetsialistide poole, kes lahenduste pakkumisel arvestavad ka hoone eripäraga. (Artikkel kirjutatud ajalehe Virumaa Teataja tellimusel, ilmus 11.01.2011.) |
