Alates 1. jaanuarist 2011 on pakendite tagatisraha määrad senise 50 sendi asemel 3 eurosenti ja 1 krooni asemel 6 eurosenti. Seega on pärast eurole ümberarvutusel kasutatud ümardamist tagatisraha veidi väiksem kui 2010. aastal.
2011. aastal toimuvad korraldatud jäätmeveo konkursid riigihangete seaduse kohaselt. (Kuni aastani 2010 toimusid need konkurentsiseaduse alusel.) Lisaks on muudetud jäätmeseadust ja riigihangete seadust selliselt, et riigihangete seaduses üldiselt lubatud sisetehingu võimalus ei laiene korraldatud jäätmeveo hangetele. Seega ei saa kohalikud omavalitsused korraldatud jäätmeveol endale kuuluvalt äriühingult teenust osta ilma avaliku konkursita. Jäätmeveo konkursside korraldamine riigihangete seaduse alusel võimaldab seniseid arvukaid vaidlusi esmaselt lahendada ka riigihangete vaidluskomisjoni kaudu, mis eeldatavalt kiirendab konkursside korraldamist.
Kehtima hakkavad uued keskkonnatasude määrad. Võrreldes 2010. aastaga suureneb põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 20 protsenti (1,10 eurot tonn). Madalamargilise dolo- ja lubjakivil tõuseb tasumäär 10 protsenti (0,91 ja 0,98 eurot kuupmeeter). Kõrgmargiline dolo- ja lubjakivi tasumäär suureneb 25 protsendi võrra (1,39 eurot kuupmeeter). Ehituskruusal ja -liival tõstetakse tasumäära 10 protsenti aastas. Turba kaevandamisõiguse tasumäär ei muutu, jäädes 2013. aasta lõpuni samaks (vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamise tasud vastavalt 1,4 ja 1,15 eurot tonn). Maavara kaevandamisõiguse tasumäärade suurenemine puudutab eelkõige maavara kaevandavaid ettevõtteid, aga ka põlevkivil põhinevat tööstust, ehitusmaterjalide ning turbatootjaid. Vee erikasutusõiguse tasumäärad suurenevad 10 protsenti, välja arvatud joogiks kasutatava mineraalvee ja ravivannimineraalvee eest (suurenemine vastavalt 4 ja 7 protsenti). Välisõhu saastetasu suureneb 30 protsendi võrra vääveldioksiidi ja muude anorgaaniliste väävliühendite ning tahkete osakeste (v.a. raskmetallid või nende ühendid) õhku paiskajatel. Veesaastetasu saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse suureneb 50 protsendi võrra fosforiühendite (ümberarvestatuna üldfosforiks) saaste tekitajal. Tõusevad ka jäätmete ladestamise saastetasud. Näiteks tavajäätmete saastetasu on 14,38 eurot ehk 225 krooni tonni kohta (2010. a 188 kr tonn). Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele. Samas ei puuduta hinnatõus liigitikogutud ja taaskasutatava jäätmete käitlemise tasusid, vaid ainult prügilasse ladestatavate jäätmete teenustasusid. Saastetasu kannab endas sõnumit: sortige rohkem, vähendage segajäätmete kogust. Prügilatesse ladestavate jäätmete saastetasude tõus kiirendab ka segajäätmete energiakasutust. Orienteeruvalt kasvavad inimese kohta keskkonnatasud 4,5 euro (70 kr) võrra aastas või 0,36 eurosendi (5,7 kr) võrra kuus. Siin on arvestatud, et kui elektri hind kasvab 1 sent/kWh kohta ja kui elanik kasutab kuus 200 kWh elektrit, tuleb tal koos käibemaksuga tasuda aastas 1,84 eurot (28,8 kr) elektri eest rohkem. Kui elanik tekitab prügi 300 kg aastas, peab ta koos käibemaksuga maksma 0,83 eurosenti (13 kr) rohkem kui 2010. aastal. 36 kuupmeetri reovee puhul tuleb tasuda 1,34 eurosenti (21 kr) ja sama koguse joogivee kasutamisel tuleb vee erikasutustasu koos käibemaksuga senisest enam maksta ca 0,32 eurosenti (5 kr) aastas.
2011. aasta 1. jaanuarist on vee erikasutusluba vajalik juhul, kui tööd on seotud vähemalt ühe hektari suuruse veekoguga. Väiksemate veekogude puhul (näiteks koduaia tiigid) ei ole vee erikasutusloa taotlemine vajalik. Samuti täiendab ja täpsustab seadus vee erikasutusluba nõudvaid tegevusi. Näiteks tuleb vee erikasutusluba taotleda juhul, kui vett juhitakse kalakasvandusest suublasse või kui vett juhitakse suublasse maavarade kaevandamise eesmärgil. Avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (nt sadamate) rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotlusi hakkab menetlema ja lube andma Keskkonnaamet (varem Keskkonnaministeerium). Keskkonnaministeerium menetleb kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuulepargid, tehissaared, meremaardlatest liiva kaevandamine) ja veekaabelliinide merre ning piiriveekogudest Peipsi ja Pihkva järve rajamise vee erikasutusloa taotlusi.
2011. aasta alguseks peavad olema kasutuselt kõrvaldatud kõik PCB- ja PCT- (polükloreeritud bi- ja terfenüülid) sisaldusega elektriseadmed (nt trafod, kondensaatorid). Tegemist on alates 1930. aastatest laiemalt kasutatud ainetega, mis nüüdseks on tunnistatud ülimalt püsivateks ja keskkonnaohtlikeks. Tähtaeg tuleneb EL direktiivist polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide kõrvaldamise kohta ja see on Eesti selliste seadmete valdajatele teada olnud juba üle 10 aasta.
1. jaanuarist hakkas toimima uus harrastuspüügiõiguse soetamise keskkond, mis võimaldab harrastuspüügiõiguse eest tasuda ka maksekeskkonna www.pilet.ee kaudu. Kalastaja jaoks tähendab see seda, et kui varem sai interneti kaudu harrastuspüügiõiguse muretseda hariliku internetipanga maksega Rahandusministeeriumi kontole, siis alates 1. jaanuarist saab püügiõiguse maksekeskkonna www.pilet.ee kaudu. Püügiõiguse tasu võrreldes varasemaga ei suurene. Teenustasu muutub mobiilimakse puhul isegi soodsamaks, sest püügiõiguse algusajast ja lõppemisest teavitava sõnumi hind on senise 4 krooni asemel 3 krooni ehk 0,19 eurot. Käsimüügipunktides võib teenustasu ulatuda 6 kroonini tehingu kohta, mis on samuti odavam kui seniste pangakontoris tehtud ülekannete puhul. www.pilet.ee kaudu püügiõiguse soetamise teenustasuks jääb pankade hinnakirja järgne teenustasu, nagu see oli ka varem. Uuel aastal lihtsustub harrastuspüügiõiguse soetamine. Alates 1. juulist 2011 hakatakse kalastuskaarte väljastama ka elektroonilise süsteemi vahendusel ööpäevaringselt. Harrastuspüügil ei pea siis enam kaasas kandma püügiõiguse eest tasumist kinnitavat dokumenti ega kalastuskaarti, vaid piisab pildiga isikut tõendavast dokumendist.
Kokku jõustus Eestis aastavahetusel jõustub ligi 1000 õigusakti. Ülevaadet aasta alguses jõustunud olulisema mõjuga õigusaktidest näeb aadressil:
NB! Koostamisel on keskkonnatasude seaduse, maksukorralduse seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille heakskiitmisel muutub oluliselt saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldus. Keskkonnatasu arvestamise kohustus jääb ainult keskkonnaloa (maavaravaru kaevandamisloa, keskkonnakompleksloa, vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja erisaasteloa ning jäätmeloa jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks) omajale. Loa omaja arvutatud keskkonnatasu alusel eraldi makseteatist ei väljastata. Isik tasub keskkonnatasu enda deklareeritud andmete alusel. Saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu haldamise korraldusega seotud ülesanded jagatakse Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti vahel. Lisaks antakse eelnõukohase seadusega võimalus juhtida sademevett lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu suublasse ilma selle eest saastetasu maksmata. Eelnõu kohaselt muutuvad alates 2013. aasta 1. jaanuarist kehtetuks heitvee suublat iseloomustavad koefitsiendid (ei suurendata enam Läänemerre ja kaitsmata põhjaveega aladele heidetavate saasteainete tasumäära) ning § 20 lõikes 5 sätestatud saastetasu vähendamise erisus (võimalus vähendada saastetasu määrasid kaks korda, kui vee erikasutajal on täidetud kõik seadusega sätestatud kohustused. |
