Esileht » Valdkonnad » Kliima
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992. aasta juunis sõlmiti Rio de Janeiros Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change-UNFCCC), millega ühines rohkem kui 150 riiki. Jõustus see 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus). Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal. Konventsioon seab selle saavutamiseks konventsiooniosalistele vastavad kohustused ja põhimõtted. Konventsioonist tulenevalt on riigid jagatud 3 ossa: *Lisa I riigid, kuhu
kuuluvad arenenud (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) liikmesriigid) ja üleminekumajandusega riigid; *Lisa II riigid, kuhu
kuuluvad ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
liikmesriigid; *Ülejäänud ehk arengumaad. Konventsiooniosalised peavad kaitsma kliimasüsteemi praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvides. Seda on võimalik saavutada ainult kooskõlas konventsiooniosaliste ühise, kuid diferentseeritud vastutusega ja vastavate võimalustega. Järelikult peavad Lisa I konventsiooniosalised (arenenud riigid) võtma enda peale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgedega võitlemiseks. Konventsiooniosalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon seab osalistele kohustuse koostada riiklikke kliimaaruandeid. Eesti esitas konventsiooni sekretariaadile esimese riikliku aruande 1995. aastal. Aruanne sisaldab kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid, suundumuste, riigis koostatud või koostamisel olevate tegutsemisviiside ja meetmete kirjeldust. Kliimamuutuste raamkonventsiooni artikkel 4 lõige 1 punkt a, artikkel 12 ja Kyoto protokolli artikkel 7 ning Euroopa Ühenduste Nõukogu otsused 93/389/EMÜ ja 99/296/EÜ seavad konventsiooni osalistele kohustuseks koostada, ajakohastada ja avaldada kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid. Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuure alates 1990-ndate aastate algusest. Kasvuhoonegaaside heitkoguste iga-aastast inventuuri teeb TPÜ Ökoloogia Instituut ja aruanne esitatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Kyoto protokoll ning Euroopa Ühenduste Nõukogu
otsused 93/389/EMÜ ja 99/296/EÜ seavad raamkonventsiooniga ja
protokolliga ühinenud riigile kohustuse koostada kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise riiklik programm.
Eestis alustati Igal aastal (kui osalised teisiti kokku ei lepi)
toimub kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents
(Conference of the Parties, COP). Kõige
esimene kohtumine (COP 1) toimus 1995. aastal Berliinis, kus võeti
vastu otsus alustada ühisrakenduse pilootfaasiga. Näiteks COP 3
1997. aastal Kyotos võeti vastu Kyoto protokoll ja COP 7
2001. aastal Marrakechis võeti vastu
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kohtumised:
Riiklikud kliimaaruanded * * * * * KHG heitkoguste inventuur ja aruanded 2010 * * 2009 * * * * 2008 * * 2007 * * * * 1990-2006 aasta kasvuhoonegaaside inventuur ja inventuuriaruanne * * Projektid Twinning Light Project * * Lingid * ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tekst eesti keeles * ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tekst inglise keeles * Konventsiooni ratifitseerinud riikide nimekiri * Lisa 1 riikide kliimaaruanded * Mitte-Lisa 1 riikide kliimaaruanded * Erinevate riikide lubatud koguse aruanded * Climate Change Information Network (CC:iNet) |