Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Aasta lõpus vaatame oma töödele ja tegemistele tagasi, teeme kokkuvõtteid, paneme hindeid nii endale kui ka teistele. Milliseks kujunes 2010. aasta minu pilgu läbi? Kõik meenutamist vääriv siia kindlasti kirja ei mahu, sestap teen hästi lühikese valiku.
Ilus ja eriline aasta Mulle jääb lõppev aasta meelde ilusa ja erilisena, sest oli looduskaitseaasta. Tähistasime Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Soliidseks juubeliks andis põhjuse Saaremaa mees Artur Toom. See suur loodusemees sai sada aastat tagasi Vilsandi saare majakavahina hakkama sellega, et pani koos Riia Loodusuurijate Ühinguga Vaika linnusaared kaitse alla. Nii lõppes saartel linnumunade korjamine ja linnud said rahus pesitseda. Tekkis mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltimaade esimene kaitseala, millest kasvas välja Vilsandi rahvuspark.
Selle nii Eesti kui ka kogu Euroopa jaoks olulise sündmuse tähistamiseks seadis Keskkonnaministeerium sihiks tuua meie imepärase looduse juurde võimalikult palju inimesi. Koos oma allasutuste (Keskkonnaamet, RMK, Keskkonnateabe Keskus jt) ning koostööpartneritega (ajakiri Eesti Loodus, OÜ Looduskiri, Teeme Ära, Eesti Looduskaitse Selts, Tallinna Looduskaitse Selts jt) said teoks keskkonnatarkusi jagavad ettevõtmised suurtele ja väikestele: matkad, õppepäevad ning -ekskursioonid, viktoriinid ja konkursid; linnuvaatlused ja linnulauluretked; samuti ümarlauad ning mälestus- ja loodusõhtud; talgupäevad, kontserdid ning töö- ja jututoad. Üks suurejoonelisemaid sündmusi oli aga Saaremaal, kui 13. augusti õhtul kogunes Kuressaare lossihoovi looduskaitse juubelikontserdile ligi 9000 inimest. Kontserdikorraldajad väitsid, et püstitasime kohaliku publikurekordi. Kindlasti tõmbas rahvast ligi Jaan Tätte oma lummavate lauludega, kuid osalejaid jagus ka öistesse loodusteemalistesse töö- ja jututubadesse. Loodusest hoolitakse.
Pole liialdus väita, et sel ilusal ja erilisel 2010. aastal sai loodusega sai sõbraks kümneid tuhandeid inimesi.
Roheline raha Lõppeval aastal andis Keskkonnaministeerium tubli panuse Eesti kasutamata saastekvootide (AAU-de) müügi korraldamisse. AAU-de müük toimub rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette, et saadud raha tuleb suunata keskkonnasõbralikesse projektidesse. Ehk teisisõnu – rahastatakse seda, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lõpliku projektide valiku teeb saastekvootide ostja. Siiani on riik tänu saastekvootide müügile saanud energiasäästlikke projektide (majade soojustamine, uute busside ost, keskkonnasõbralike katlamajade ehitus, taristute remont, tuuleenergia kasutamine jne) rahastamiseks vähemalt kaks miljardit krooni. See on märkimisväärne summa, mis hoogustab ka majandust ehk annab paljudele tööd ja leiba.
Näiteks Saaremaal saavad tänu “rohelisele” rahale korda Orissaare depoo, Sõmera Hooldekodu, Kärla Raamatukogu/vallamaja, Mustjala Lasteaed-Põhikool, Orissaare Kultuurimaja, Tornimäe Rahvamaja, Kuressaare Tennisekeskus, Salme Rahvamaja.
Kokkulepped kalapüügis Oleme viimastel aastatel pingutanud ka selle nimel, et kalavarud madalseisust välja saada. Tulemused on tasapisi tulemas – järgmise aasta püügimahud on tänavustest suuremad. Näiteks Peipsi, Lämmi- ning Pihkva järvel võib rohkem püüda ahvenat, koha, latikat, haugi. Pärast kümneaastast keeldu saab tuleval aastal püüda ka rääbist. Läänemerel on Eesti kaluritele kõige olulisemad püügikalad kilu ja räim. Nende järgmise aasta püügimahud lepiti kokku tänavu oktoobris toimunud Euroopa Liidu ministrite kalandusnõukogus. Oli suur oht, et püüki piiratakse oluliselt ehk kolmandiku võrra. Õnneks jõudsime pingelistel läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste liikmesriikidega kompromissini. Liivi lahe räimekvoot jääb järgmisel aastal samaks, sest räimevaru on viimasel kümnendil püsinud suhteliselt heas seisus. Läänemere avaosa räimekvoot väheneb 30 protsendi asemel 15 protsenti. Kilukvoot väheneb 24 protsenti, sest varu on viimastel aastatel hakanud vähenema. Saarlastele on oluline ka see, et umbes kolmandik kogu Eesti kilu ja räime väljapüügist lossitakse Saaremaal. Veel üks hea uudis – Saaremaa ja Pärnumaa kalurid leppisid kokku rannapüügi räimekvoodi jagamise Liivi lahes! Selle tulemusel võib saarlaste räimekvoodiks kujuneda umbes 500 tonni. (Viimase kümne aasta väljapüügid on saarlastel jäänud alla 200 tonni.) See võimaldab saarlastel jätkata kastmõrdadega räime ja tuulehaugi püüki ka siis, kus Pärnumaa mehed on oma kvoodi välja püüdnud.
Hea kokkulepe. Toogu ka uus aasta meile kõigile nii väikesi kui ka suuri kokkuleppeid ja kompromisse, millest kõik võidavad.
(Artikkel ilmus 17. detsembril 2010 ajalehes Meie Maa.) |
