Tunne seda, mida armastad! Looduskaitseaasta moto on „Hoia, mida armastad!“
Üks ulatuslikum ettevõtmine oli näiteks 22. mail kõigis maakondades toimunud matkad meie kaitsealadele. Suurt poolehoidu kogus ka RMK looduskaitse juubeliaastale pühendatud sari “Loodusega koos”. Kindlasti on palju neid, kes laupäeva hommikul kaks minutit enne kella kümmet teleri ees istuvad ja looduskaitsest pajatavat lemmiksarja “Hoia, mida armastad!” vaatavad. Sari on eetris aasta lõpuni, kokku saab näha 60 klippi. Keskkonnaameti tellimusel on OÜ-l Meediateelvalminud tunnine dokumentaalfilm “Looduskaitse lugu”.
Suurt tööd koolilaste harimisel on teinud Keskkonnaamet, kelle ettevõtmisel valmisid 2010. aasta lõpus Eesti loodust tutvustav rändnäitus ja õppemapp „Looduskaitse Eestis“, mis peagi jõuavad meie koolidesse. Õpilasi harisid ka Keskkonnaameti ning ajakirja Eesti Loodus ühine viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100“.
Rahvusvahelise elurikkuse aastale pühendatud konkursse oli teisigi: „Seigeldes looduse raamatus“, „Meie oma kaitseala“, Loodusvaatluste andmebaasi võistlused, arvutijoonistuste võistlus "Elurikkus", ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus.
Kuldmärgid, tänusõnad… Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel eesmärk ning võime oma eesmärki ellu viia. Looduskaitseaastal meenutasime ning väärtustasime neid ja nende tegevust. Üks pidulikumaid mälestusüritusi oli 13.–14. augustini Saaremaal toimunud looduskaitse ajalookonverents „100 aastat looduse kaitsel“. Muuhulgas jagasime seal kuldmärke.
Kuldmärkide omanikeks said Erik Kumari nimelise preemia laureaadid:
Koostöö elurikkuse kaitseks Üks tähtsündmusi oli 27.–29. maini Tallinnas toimunud rahvusvaheline teaduskonverents „Looduskaitse uued uuringusuunad“. Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas riikidevahelise koostöö olulisust looduse kaitsel. Ta ütles: „Eestlane võib oma loodusega imehästi läbi saada, kuid kui sedasama ei tee näiteks soomlane, rootslane ja venelane, siis kaob kala Läänemerest ikkagi.“
Maailma elurikkus hävib “tänu” inimtegevusele pahaendeliselt kiiresti. See on otsene oht meie edasikestmisele, sest hävivad kooslused ja liigid, mis on inimkonna säilimise alustaladeks. Mure on suur, nii enam edasi ei saa. Üleilmse elurikkuse kaitseks kogunesid 2010. aasta oktoobris Jaapanisse (Nagoyasse) maailma riikide esindajad 10. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kohtumisele. Selleks, et olukorda parandada, võeti muuhulgas vastu globaalne elurikkuse strateegia 2011–2020. (Vt Uued elurikkuse eesmärgid on seatud.)
Plaani kohaselt peame kogu maailmas aastaks 2020 jõudma nii kaugele, et inimesed on teadlikud loodusväärtustest ja kasutavad neid säästlikult. Tuleb oluliselt vähendada – hea, kui saaks lausa peatada – liikide väljasuremist ning looduslike elupaikade kadumist. Hästi toimivate kaitsealadega tuleb maailmas katta 17 protsenti maismaast ja 10 protsenti merealadest; taastada tuleks vähemalt 15 protsenti rikutud ökosüsteemidest Me kõik, kes me siin planeedil Maa elame, peame hakkama märksa säästvamalt tootma ja tarbima.
Rahvusvahelise kohtumise põhiline vaidlus keerles raha ümber. Elurikkuse kaitse on kallis, kuid palju rohkem läheb meile maksma selle hävimine... Otsustati, et elurikkuse hoiuks tuleb kõigist allikatest rohkem vahendeid leida. Kuidas rahastada arengumaid? Asub ju valdav osa maailma elurikkusest vaesemates riikides, kel napib jõudu seda kaitsta. Üsna õigustatult pöörasid nad küsiva pilgu arenenud riikide poole, kes on nende loodusrikkuste arvelt sajandeid rikastunud. Kui vajadused hinnatud, peavad rikkad riigid oluliselt suurendama vaesematele antavat abi. See tähendab, et ka Eesti, kes on samuti kõrgelt arenenud riikide nimekirjas, peab hakkama rohkem panustama ülemaailmsesse elurikkuse kaitsesse.
Nagoya kohtumisel võeti vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust – alates kaitsealadest, metsadest, põllumajandusest ning siseveekogudest; lõpetades infovahetuse, biokütuste, või elurikkusega linnades. Rõhutati tugevat seost elurikkuse hoiu ja kliimamuutuste vahel, kuna elurikkus on kliimamuutustega võitlemise üks peamisi nurgakive. (Vaata 2010. aasta arvutijoonistuste võistluse "Elurikkus" Võidutöö: "Kadusid elupaigad, kadusid liigid". Kärt Koosapoeg.)
Võeti vastu geneetiliste ressursside protokoll. See sätestab rahvusvahelise korra riikide loodusrikkustele juurdepääsuks ja kasu õiglaseks jaotamiseks. Soovitakse vältida „biopiraatlust“, st tulu peavad saama need osapooled, kelle ressursse kasutatakse.
Nagoya otsuste tulemusi hakkab rakendama Euroopa Liit, kes peagi kinnitab EL-i elurikkuse strateegia, mida ka Eesti peab hakkama järgmina.
Võrreldes muu Euroopaga on Eesti loodus suhteliselt hästi säilinud. Nagoya eesmärkidest oleme nii mõndagi saavutanud, nt on meie kaitsealade osakaal maismaal 18 protsenti, mis on suurem äsja rahvusvaheliselt seatud eesmärgist. Samas tuleb meil veel palju ära teha, et meie kaitsekorraldus oleks tõesti tõhus ja oleks tagatud meie liikide ja elupaikade soodne seisund. Artikli autor: Hanno Zingel, Keskkonnaministeeriumi nõunik |
