Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on valminud jahiseaduse eelnõu. Uue jahiseaduse koostamise aluseks on tõdemus, et ulukite arvukuse kasvuga on suurenenud metsa- ja põllukultuuride kahjustused; jahimeestel ja maaomanikel on erinevad arusaamad jahiõigusest ning aegunud jahinduse korraldamine vajab muutusi. Jahindustegevuse korraldamisest on senini kõrvale jäetud maaomanikud, kellel puudub õigus oma vara käsutada ja seeläbi sõlmida sisulisi kokkuleppeid oma maa jahinduslikuks kasutamiseks.
Valminud seaduse eelnõu arvestab võimalikult palju eri huvigruppide ootusi ning jahinduse rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Senisest enam tähtsustatakse maapiirkondade arengut, sh sotsiaalset sidusust, ühistegevust ja materiaalsete väärtuste suurendamist jahindustegevuse kaudu. Uus jahiseadus aitab säilitada Eestile omase jahikultuuri ning tagab jahinduse jätkusuutlikkuse.
Esimese jahindusstrateegia väljatöötamist alustas Keskkonnaministeerium juba 2006. aastal, et viia meie jahindus kooskõlla kogu riigis toimunud arengutega. Jahinduse arengukava koostamine kestis üle kahe aasta ja sellesse olid kaasatud mitmed erinevad huvigrupid (jahimehed, looduskaitsjad, maaomanikud jne). Arengukava hõlmab aastaid 2008–2013 ja seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise. Jahiseaduse koostamise aluseks on jahinduse arengukavas väljatoodud põhimõtted.
Peamised muudatused
Jahiõigus Jahiseaduse eelnõu kohaselt taastatakse maaomaniku jahiõigus, kuid selles kajastub ka selge kompromiss praeguseks väljakujunenud jahinduse ja omandiõiguste vahel. Riik moodustab või muudab jahipiirkonna piire ka edaspidi (üldjuhul jäävad alles praegused jahipiirkonnad), kuid jahirentniku otsustavad riigi asemel maaomanikud. Seda juhul, kui 2/3 ulatuses jahipiirkonna pindalast on maaomanikud saavutatud ühise kokkuleppe senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks. Maaomanikel tekib võimalus jahindusorganisatsioonidelt edaspidi jahimaa kasutamise eest tasu võtta, sama õigus laieneb ka riigimaa valdajale (nt RMK). Senine jahipiirkonna kasutusõiguse tasu kaob ning see asendatakse jahimehe aastamaksuga, mis tuleb tasuda igal jahimehel, kes soovib jahti pidada.
Jahiulukite ohjamine Olulised muudatused on veel seotud jahiulukiasurkondade seire ja riikliku suunamisega. Jahiulukite küttimismahu määrab edaspidi jahipiirkonna kasutaja. Riikliku ülevaate saamiseks analüüsitakse jahimeeste edastatud vaatlusandmeid ja kütitud ulukitelt kogutud bioloogilist materjali. Neid andmeid kõrvutatakse teiste keskkonnaseire kaudsete indikaatoritega, mida koguvad seirespetsialistid selleks loodud seirealadelt. Selline võimekus võimaldab muuta jahiulukite küttimismahtude planeerimise paindlikumaks ja anda rohkem otsustamisvõimalusi jahimeestele.
Tuginedes seirearuandele ja selle alusel koostatud tegevuskavale võib riik liigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt kehtestada piiranguid või peatada jahipidamise. Endiselt määrab riik iga-aastased küttimismahud suurkiskjatele ning hallhülgele.
Jahiulukite tekitatud kahju hüvitamine Jahiseaduse eelnõu näeb ette, et maaomanikud ja jahimehed lahendavad ulukikahjustustest tekkinud küsimused kokkuleppe teel. Praegu kehtiv seadus ei võimalda maaomanikel oma maale jahirentnikku valida. Eelnõu kohaselt on neil see võimalus edaspidi olemas. Jahiseaduse eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis motiveeriks maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat sõlmima omavahelist kokkulepet maaomandi jahinduslikul eesmärgil kasutamiseks. Juhul, kui sellist kokkulepet ei sõlmita, on maaomanikul õigus keelata jahipidamine oma maal või nõuda jahiulukite tekitatud kahjude hüvitamist jahiseaduses ettenähtud ulatuses ja tingimustel. Väikeulukite arvukuse piiramise õigus on edaspidi ka maaomanikul.
Võrreldes kehtiva seadusega ei ole eelnõus jahipidamisõigust tõendavate dokumentide loetelus suuruluki laskekatse tunnistust. Eelnõu kohaselt seda edaspidi seadusega ei reguleerita. Jahindusorganisatsioonid on ise huvitatud oma liikmete atesteerimisest. Seaduse eelnõu võimaldab seda teha paindlikumalt, jahimeeste harjumusi, eripära ja soove arvestades.
Vaata Jahiseaduse eelnõu aadressil http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=290322 |
