Janne Tamm, Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna peaspetsialist
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010–2020” (edaspidi ehitusmaavarade arengukava) eelnõu. Tegu on maapõuealase strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on määratleda eelkõige riigi huvi ehitusmaavarade kaevandamisel ja kasutamisel ning kindlustada järjepidev ehitustoormega varustatus.
Ehitusmaavarade arengukava eelnõu koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi põhiseadusest (paragrahv 5), mille järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus ning neid tuleb kasutada säästlikult.
Kava hõlmab kogu Eestit Ehitusmaavarade arengukava käsitleb lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist ja hõlmab kogu Eesti Vabariigi territooriumi (k.a rannikuvesi ja territoriaalmeri). Arengukava kirjeldab tööstuse ja transpordi valdkondadega otseselt seotud ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist, mida loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Seepärast algatas keskkonnaminister 2009. a suvel ka ehitusmaavarade arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).
Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi defineeritud arengukavas järgmiselt: * tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega; * luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
Mäerendi kasutuselevõtt Arvestades ehitusmaavarade kaevandamise väikest mahtu (üle kahe korra väiksem põlevkivi kaevandamismahust), kaevandamisega hõlmatud maa-ala suurust (mäeeraldiste pindala kokku on 0,1 protsenti maismaast) ja kaevandamise hajutatust üle kogu Eesti, pole vaja rakendada ehitusmaavarade kaevandamisele piirmäärasid. Piirmäärad on arengukavas asendatud varustuskindluse arvestusega, mis näitab maakondade kaupa, millise ehitusmaavara kaevandamiseks on piisavalt varu eraldatud ja millise maavara kaevandamisel võib lähiajal tekkida või on juba tekkinud puudujääk.
Erinevalt põlevkivist ei lahenda kaevandamismäärad ehitusmaavarade jätkusuutliku ja säästliku kasutamise probleemi, kuna ehitusmaavarade jaoks on olulisema tähtsusega kaevandamise asukoha valik, rakendatav kaevandamistehnoloogia ning kaevandatud ala korrastamine, mida arengukava eelnõu esitab põhiprobleemidena ja mille kohta on väga põhjalik ülevaade ka KSH aruandes.
Kuna ehitusmaavaradest 92 protsenti kasutatakse Eestis, siis piirang ei takistaks kaevandamise kontsentreerumist näiteks ühte maakonda; maakondlikke piiranguid pole maakonnas leiduvate ehitusmaavarade kasutuse prognoosi puudumise tõttu võimalik seada.
Palju probleeme on tekitanud nn karjääride võimalik reserveerimine kaevandajatele, mis lahendatakse edaspidi mäerendi kasutuselevõtuga ja riigimaal paiknevate karjääride maakasutuse tõhustamisega.
Üle poole ehitusmaavaradest kulub teedele Arengukavas analüüsitakse ehitusmaavarade praegust olukorda ja käsitletakse maavarade kaevandamist ning kasutamist. Ülevaatlikult on kirjeldatud kaevandamis- ja töötlemistehnoloogiat ning sellest tulenevat mõju keskkonnale, ehitusmaavaradega seotud keskkonnatasu, eksporti ja importi ning alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamise võimalusi. Kuna ehitusmaavaradest 50–60 protsenti kulub riigimaanteede ehituseks, remondiks ja hoolduseks ning 20 protsenti kohalike teede vajadusteks, siis on ehitusmaavarade arengukava elluviimine tugevalt seotud transpordi arengukavaga 2006–2013.
Arengukavas käsitletakse ehitusmaavarade edasise kasutamise perspektiive, tuues esile lahendamist vajavad vastuolud riigi huvi, kaevandajate huvide ja kohalike elanike ning omavalitsuste huvide vahel. Ehitusmaavarade arengukavas väidetakse, et maavara kaevandamine on avalik huvi. Kuna see väide on tekitanud avalikel aruteludel tõsiseid vaidlusi, siis on arengukavas sellel teemal ka pikemalt kirjutatud ning kinnituseks esitatud mitmeid põhjendusi.
Ehitusmaavarade arengukava rakendamise mõju 1. Varem ei ole ehitusmaavarade arengukava koostatud - seega analüüsitakse kogu ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist süsteemselt esimest korda, arvestades nende mõju omavahel tihedalt seotud loodus-, majandus- ja sotsiaalsele keskkonnale.
2. Arengukava annab võimaluse ja juhised riiklikult suunata Eestile olulisi maavararessursse. Praegu puuduvad selleks õigusaktides vajalikud sätted.
3. Arengukavas täiendatakse kaevandamislubade taotluste menetlemist, analüüsitakse kaevandamisega seotud keskkonnatasude efektiivsust ning tehakse ettepanek kaaluda mäerendi kasutuselevõttu, et tagada jätkusuutlik ressursikasutus.
4. Arengukavas põhjendatakse, et olulisem kui kaevandamismahu määramine on ehitusmaavaradega varustuskindluse arvestuse kasutuselevõtt ning tähelepanu tuleb pöörata kaevandamise asukoha valikule, kaevandamistehnoloogiale ja kaevandatud ala korrastamisele.
5. Arengukavas käsitletakse ehitusmaavarade kaevandamisel tekkivaid olulisi probleeme ning kavandatakse meetmed nende lahendamiseks.
6. Arengukava rakendamine vähendab ehitusmaavarade kaevandamisel tekkivat keskkonnamõju.
Arengukava valmib koostöös Keskkonnaministeerium on maapõueseaduse alusel maavara kasutamisega seotud lubade andja ning omab selle kaudu võimalust suunata ehitusmaavarade kasutamist. Keskkonnaministeeriumi ülesanne on ehitusmaavarade arengukava väljatöötamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimine. Selles osalevad veel Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub ka elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, samuti tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon (sh kaevandamisküsimustes) ning selle valdkonna arengu korraldamine.
Arengukava koostamise nõustamiseks moodustas keskkonnaminister juhtgrupi, kus lisaks Keskkonnaministeeriumile olid esindatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit.
Avalikkuse paremaks kaasamiseks korraldas Keskkonnaministeerium 2009. a avalikke arutelusid. Avalike arutelude eesmärk oli kaasata avalikkust ehitusmaavarade arengukava eelnõu koostamisse: tutvustada eelnõu koostamiseks tehtud uurimistöö tulemusi ja eelnõu tööversioone, edastada avalikkusele juhtgrupi liikmetelt saadud informatsiooni, vastata aruteludel esitatud ettepanekutele ja küsimustele.
Ehitusmaavarade arengukava eelnõu koos juhtgrupi koosolekute ja avalike arutelude protokollide, KSH aruande ning selle avalikustamise protokollidega on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel aadressil: http://www.envir.ee/ehitusmaavarad |
