Pavel Ojava, Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor
Sõnad „kiirgus“ ja „kiirgustegevus“ seonduvad paljudel esmajoones tuumaelektrijaamade või radioaktiivsetele jäätmetega, kuid kiirgusega on seotud ka hulk üsna igapäevaseid toiminguid, näiteks meditsiinilised protseduurid.
Kiirguskaitse valdkonnas on kõige olulisem kaitsta inimesi ülemäärase kiirguse eest. Et vältida ja vähendada kiirgustegevusest tulenevaid riske, on kiirgustegevusele kehtestatud kindlad nõuded. Esmane nõue on, et kiirgustegevus võib toimuda üljuhul ainult kiirgustegevusloa alusel.
Loata tegevus võib kaasa tuua karmi karistuse, sest karistusseadustiku järgi on kiirgusloata tegutsemise puhul tegemist kuriteoga, mille eest saab isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Kiirgusalast tegevust korraldab Keskkonnaministeerium koos valitsemisala asutuste – Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooniga. Keskkonnaamet väljastab kiirgustegevuseks vajalikke lubasid, järelevalvet kiirgustegevuse üle teostab Keskkonnainspektsioon.
Kiirgustegevusluba väljastatakse kuni viieks aastaks ning kõik väljastatud kiirgustegevusload kantakse kiirgustegevuslubade registrisse. Keskkonnaameti kiirgustegevuslubade registeri andmete alusel on tervel real , eelkõige hambaraviteenust osutavatel ettevõtetel loa kehtivus lõppenud.
Olukorra selgitamiseks ja võimalike rikkumiste ennetamiseks saatis Keskkonnainspektsioon novembri lõpus ka tervele reale ettevõtjatele vastavasisulise märgukirja, milles palus teatada, kas pärast kiirgustegevusloa kehtivuse lõppu on nad taotlenud uut kiirgustegevusluba või on nad tegevuse lõpetanud. Sellest tulenevalt kutsub Keskkonnainspektsioon ettevõtteid oma kiirgustegevuslubasid üle vaatama ja vajadusel Keskkonnaametilt uusi taotlema.Võib ka olla, et osa ettevõtjaid on sellealase tegevuse lõpetanud ega kavatsegi uut luba taotleda. |
