Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
Milline on olnud kodumaise metsanduse areng viimasel aastakümnel? Metsanduse arengukava koostamine on vastutusrikas tegevus. Selle koostamine on ette nähtud säästva arengu seaduse järgi, et kavandada tasakaalustatud arengut. Ühtlasi on seda dokumenti pidanud oluliseks ka metsaseaduse koostajad. Arengukava koostamisest saavad osa võtta nii asjaomased huvirühmad kui ka kõik kodanikud avalikustamise kaudu. Arengukava eesmärk on metsanduse põhjalik analüüs ja tulevikuplaanide tegemine; eesmärkide nimel kavandatakse ka olulisemad tegevused. Praegust arengukava on aidanud koostada eelmise kümnendi kogemused. Võtame lühidalt kokku viimase kümne aasta olulisemad muudatused. 1. Metsatööstus on jõudsalt edenenud. Arenenud on puidutöötlemine, rajatud on haavapuitmassi tehas, üha rohkem toodetakse suurema lisandväärtusega tooteid, nende osakaal on kasvanud (Eesti on muutunud ümarpuitu eksportivast riigist ümarpuitu importivaks riigiks), järjest rohkem kasutatakse oskusteavet, on viidud ellu metsandust ja puidutarvitust propageerivad programmid „Puuinfo” ja „Tee metsa”. 2. Eesti metsandusadministratsiooni on tugevdatud ja muudetud kompaktsemaks. Oluliselt on paranenud ülevaade metsade seisundist, olemist ja kasutamisest (korrakindlad statistilised metsainventuurid); haldusala asutused saavad efektiivselt kasutada metsainventeerimise tulemusi ja andmeid metsamajandustegevuste kohta (arendatud on metsaressursi arvestuse riiklikku registrit ning loodud säästva metsanduse seire infosüsteem); tõhustunud on keskkonnajärelevalve metsades (ebaseaduslikke metsaraieid ja muid rikkumisi on tunduvalt vähem), paranenud on ülevaade metsade uuenemisest (metsauuendusalade inventuurid) ja seisundist (jätkuvad metsaseireuuringud). 3. Tõhustunud on ka metsade kaitse. Kaitstavate metsaalade pindala on suurenenud, on tehtud vääriselupaikade inventuur (riigimetsamaal paiknevad VEP-d on kaitstud keskkonnaministri määrusega, erametsades on lepingute alusel kaitse all ligi 500 hektarit vääriselupaiku vabatahtlikkuse printsiibi alusel), metsaseaduses on sätestatud looduväärtuste kaitsemeetmed tulundusmetsades. 4. On edenenud metsakasvatusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. Aina rohkem toodetakse kvaliteetset paljundusmaterjali (on tehtud investeeringuid taimekasvatusse, hoitakse seemnevaru), tõhustatud on tööd metsaselektsiooni objektidega (valikseemnepuistud, geenireservimetsad, seemlad); on loodud investeeringutoetused metsauuendustööde ja noore metsa hooldamise jaoks. 5. Suurenenud on erametsanduse toetus. Välja on arendatud erametsanduse nõustamissüsteem, rakendunud on metsandustoetused SA Erametsakeskuse ja PRIA kaudu (toetatakse nii metsatöid kui ka ühistegevust ja nõustamist).
Globaalne areng metsanduses ÜRO põllumajanduse ja toiduorganisatsiooni koostatud globaalse metsavaru hindamise ülevaade (FRA 2010) annab hea pildi sellest, kuidas on arenenud maailma metsad ja metsandus. Metsad katavad 31% planeedi maismaast. Viimase viie aasta jooksul on pidurdunud metsade pindala vähenemine, ennekõike seepärast, et Aasia riikides on alasid jõudsalt metsastatud ja rajatud istandikke. Endiselt suureneb Euroopa metsade pindala, kuid kasvutempo on aeglustunud. Biomassina on maailma metsades seotud 289 gigatonni (Gt) süsinikku. Jätkusuutlik majandamine, uuendamine ja metsastamine aitavad hoida või suurendada seotud süsiniku kogust, kuid metsamaa pindala jätkuva vähenemise tõttu kahaneb süsinikuvaru. Üha enam metsi võetakse kaitse alla elurikkuse kaitse eesmärgil. Rahvuspargid, loodusreservaadid või muud kaitsealad hõlmavad enamikus regioonides üle 10% kogu metsamaa pinnast. Ühtlasi on paljud metsad olulised pinnase ja vee kaitses. Metsad, mille siht on toota puitu ja pakkuda muid majandushüvesid, hõlmavad alla kolmandiku kogu metsade pindalast. Metsi kasutatakse järjest mitmekülgsemalt, seetõttu kahaneb vaid majandusliku otstarbega metsade pindala ka edaspidi. Metsade majandamise ja kaitse kaudu saab tööd üle 10 miljoni inimese, kaudselt teenitakse nõnda elatist veel mitu korda rohkem. Tublisti on lisandunud riike, kes on vastu võtnud metsapoliitika põhimõtted (neid riike on kokku 143). Ligikaudu 75% maailma metsade kohta on koostatud riiklikud metsanduse arengukavad.
Euroopa metsanduse eesmärgid Metsanduse arengukava on oma olemuselt riiklik metsandusprogramm. Euroopa suunab kõnealust valdkonda metsanduse tegevuskava (2006) kaudu, mille aluseks on järgmised põhimõtted: riiklikud metsaprogrammid on sobiv raamistik, et täita asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi; metsapoliitikat kujundades tuleb üha enam arvesse võtta ülemaailmseid ja mitut valdkonda hõlmavaid probleeme ning selleks on vaja suuremat ühtsust ja paremat kooskõlastamist; vajadus parandada Euroopa Liidu metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada Euroopa Liidu metsade head majandamist; subsidiaarsuse põhimõte. Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava on kantud arusaamast, et metsi kasutatakse ühiskonna jaoks. Eesti uue metsanduse arengukava eesmärgid on kooskõlas EL asjaomase tegevuskava põhisihtidega. Need on järgmised: tagada pikaajaline konkurentsivõime, parandada ja kaitsta keskkonda, parandada elukvaliteeti, soodustada kooskõlastamist ja teabevahetust.
Üldtunnustatud jätkusuutlikkuse definitsiooni ei ole loodud Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud hulk määratlusi, mis kirjeldavad metsanduse jätkusuutlikkust. Kui aastakümnete eest tõlgendati säästva metsamajanduse olemust ennekõike puidu kasvatamise ja puiduvaru mahu säilimise seisukohast, siis praegu sisaldab jätkusuutlikkuse mõiste nii majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist mõõdet. Seni, kuni ei ole head jätkusuutlikkuse definitsiooni, ei saa seda ka piisavalt hästi analüüsida. Praegu on tarvitusel küll väga palju jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid ja mudeleid, kuid ainuõiget metoodikat pole. Praktikas ongi seega mõistlik hinnata metsanduse eri aspekte eraldi ning kui tuleb ette probleeme, siis nendega tegelda ning võtta kasutusele meetmeid. Üksikute näitajate muutused annavad märku, et tuleks rakendada abinõusid. Oluline on teha otsuseid tavapärasest raamatupidamise arvestusperioodist (üks aasta) pikema aja kohta. Näiteks raiemahtu ja juurdekasvu võrreldes ei ole mõistlik absolutiseerida ühe kalendriaasta tulemust ja teha selle põhjal lõplikke järeldusi. Hinnanguid andes tuleb jälgida seda, mis on toimunud enne ja mis toimub pärast vaatlusalust aastat. Analüüsitud näitajatele ja nende dünaamikale tuginedes võib öelda, et tõenäoliselt suudetakse Eestis tagada metsamajanduse ökoloogiline jätkusuutlikkus ning hoida metsaökosüsteemide stabiilsust. Lootust on tagada ka majanduslik jätkusuutlikkus, kuid üksnes aktiivse ja eduka majanduspoliitika abil, teavitades ja koolitades metsaomanikke, kasutades finantsmajanduslikke ja traditsioonilisi seadusandlikke vahendeid. Vahendite rakendamisel tuleb kindlasti arvestada aga metsamajanduse kui tegevusala spetsiifikat.
Mida on andnud arengukava raames tehtud uuringud? Maailmamajanduses ja Eesti ühiskonnas toimuvad muutused, millele Eesti metsandus peab reageerima. Maailmamajandus globaliseerub, metsatööstusvõimsused koonduvad tarbijate lähedusse (Hiina, India) või sinna, kus on odavam tooraine (Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia). Mehaanilise metsatööstuse toodangu nõudlus püsib Eesti sihtturgudel umbes niisama suurena. Tootmise asukoha otsustab tootjate konkurentsivõime. Põhjamaade ekspertide arvates on siin eelised Venemaa ja Ida-Euroopa tootjatel. Tänu üldisele nõudlusele peaksid Eesti puidutöötlejad suutma oma tegevusmahtu hoida. Senisest veelgi olulisemaks muutuvad sisemaised tegurid, nagu tooraine pakkumine, tööjõukulude muutus ja üldine majanduskeskkond. Metsandusliku majandustegevuse otsuseid teevad ennekõike metsaomanikud ja metsandusettevõtted, lähtudes oma huvist ning võimalustest. Avalik sektor saab luua neile sobiva tegutsemiskeskkonna ning suunata otsuseid, et need vastaksid ka ühiskonna kui terviku huvidele. Eesti metsanduse tulevik oleneb teadmistest ja oskustest, seetõttu on eriti võtmevaldkondades vajalikud uurimis- ja arendustöö. Uuringud aitavad teha otsuseid, arendustöö aga edendada ettevõtete tootmistegevust. Nii metsamajanduses kui ka puidutöötlemises ei ole enam määrav töötajate arv, vaid nende kvalifikatsioon. Õppeasutuste ja ettevõtete koostöö peavad tagama oskused ja pädevused, et tulemuslikult töötada. Ülevaade Eesti metsavarudest toob välja alljärgnevad seaduspärasused: Metsanduse arengukava koostamise aluseks on ka paljud teised analüüsid, uurimistööd ja eksperdihinnangud; otseselt kava koostamise raames tellitud uuringutest saab ülevaate keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Metsanduse arengukava alused Mis on üldse metsandus? Oleme metsandust mõistnud erinevalt ning sageli puudub selge arusaam selle sisust. Seetõttu määratleti juba arengukava koostamise lähteülesandes metsanduse mõiste. Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja -töötlemist ning neid toetavaid metsanduslikku haridust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Arengukava koostamist suunavas komisjonis lepiti kokku peamistes eesmärkides. Arengukava põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Selle sihi saavutamiseks on olulised järgmised võtted. 1. Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusvara puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Selleks et tagada metsamajanduse elujõulisus, tuleb metsavarusid kasutada jätkusuutlikult. Selle põhikriteerium on pikas perspektiivis kasutada metsavarusid võimalikult ühtlaselt juurdekasvu ulatuses. Eestis on eesmärk kasutada 12–15 mln. m3 metsamaterjali aastas. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu ja mets on seejuures võimeline pakkuma majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ning kultuurihüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on tähtis metsi aktiivselt majandada, see hõlmab uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset.
Erametsandus suurema tähelepanu alla Eestis on erametsade osakaal maailma kontekstis tavapäratult suur. Maailma metsadest on vaid 20% eraomandis, Eestis on see protsent kaks korda suurem. Kui riigimetsade majandamisel on pikaajalised traditsioonid ja sihid selged, siis paljudel erametsaomanikel tavad ja oskused veel puuduvad. Seetõttu arvestab arengukava varasemast rohkem erametsaomanike ettepanekute ja huvidega. Erametsaomanikke ei tuleks suunata mitte sunnimehhanismide kaudu, vaid tekitades neis kindlustunde ning motiveerides. Vähendada tuleb väikeomanike hirmu eksida mõne seadusesätte vastu lihtsalt teadmatusest. Näiteks ei pea omanikud arengukava kohaselt kuni viiehektarise metsa omatarbeliste raiete puhul määrama raieliiki ega teavitama sellest keskkonnaametit. Arengukava näeb metsaomanikele ette hulganisti toetusi. Toetatakse metsade inventeerimist ja metsamajanduskavade koostamist, metsade uuendamist ja metsakultuuride hooldamist ning kuivendus- ja teedevõrgu korrashoidu. Samuti antakse rahalist abi nõustamise ja ühistutegevuse jaoks. Riiklikud toetused on selleks, et motiveerida metsaomanikku tegema pikaajalisi investeeringuid ja alustada ettevõtlusega. Arengukava seab eesmärgiks oluliselt suurendada metsaühistustesse kuuluvate metsaomanike hulka ja metsaühistute kaudu müüdud puidu mahtu.
Kas ja kuidas mõjutada metsavarude kasutust? Viimase 15 aasta suurim metsakasutuse mõjutaja on olnud maareform ja eraomandi teke. Kuna enamjagu küpseid metsi tagastati võrdlemisi lühikese aja vältel, on mõistetav, et erametsaomanikud kasutasid metsavarusid jõudsamalt sajandivahetuse algusaastatel. Ressursi tarvituselevõtmise eeldus on nõudlus selle järele. Eesti Vabariik ei ole püstitanud eesmärki olla määrav nõudluse tekitaja turul, samas on siiski jõuliselt sekkutud, piirates ressursi kasutuselevõttu. Arengukava koostades oldi seisukohal, et ka edaspidi peaks riigil olema võimalus pidurdada metsavarude ülemäärast ja pikas perspektiivis jätkusuutlikku taset ületavat kasutust. Selleks esitab keskkonnaministeerium vabariigi valitsusele ülevaated eelneva kümneaastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajaduse korral koos ettepanekutega, kuidas varude kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse senisest paindlikumalt metsakasutuse eesmärkide saavutamise alusel. Kui riik tõepoolest otsustab metsaressursi tarvitust piirata, siis peab see olema paindlik, põhjendatud ning tuginema pika perioodi vaatlusandmetele.
Kliimamuutused ja mets Metsadel on oluline osa süsinikuringes: elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist süsinikdioksiidi, akumuleerivad suurema osa süsinikust puutüvedes ning toimivad seeläbi kui CO2 sidujad. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsal on pidevalt suur juurdekasv ning saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat rohkem CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Kliimamuutuste mõju Eesti metsadele ja metsamajandusvõtetele ei ole põhjalikult uuritud. Nende muutuste tagajärjel võib muutuda liikide loodusliku vaheldumise suund. Sel juhul peab metsandus oma tegevust korrigeerima. Uuendusraiete vanus leitakse ja raieid kavandatakse põhiliselt puistute kasvukäigu ennustuste järgi, seejuures tuleb arvesse võtta võimalikke kasvukäigu ja kahjustuste dünaamika muutusi. Puidu kasutamine aitab leevendada kliimamuutusi, kuna puidus talletunud süsinik eemaldatakse mingiks ajaks süsinikuringlusest. Süsiniku puidutoodetes talletumise kestus oleneb toote liigist ja võib ehitustoodetes ületada pool sajandit. Puitehitiste elutsükli lõpus saab puitu (taas)kasutada kütusena, nõnda ei kaasne olulisi energiakulutusi. Puidu kasutamine muude materjalide asemel aitab vähendada fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade tarbimist. Seetõttu tuleks suurema CO2 emissiooniga toodete ja energiaallikate asemel rohkem kasutada metsast saadavat puitu kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat.
Metsad ja keskkonnakaitse Metsal on oluline roll elu- ja looduskeskkonna hoius. Looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on olulised rangelt kaitstavate metsade võrgustik ja selle puhveralad. Majandusmetsades hoitakse järgmisse raieringi lamapuitu, säilikpuid ja püsti seisvaid surnud puid. Kaitsealade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade puhvertsoonid peavad tagama, et ei häiritaks sihtkaitsevööndites ja reservaatides elavaid kaitsealuseid liike. Keskkonnaseisundi hoiuks saab määrata metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil. Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses sätestatud lisakriteeriumid metsamajanduse jaoks. 1996. aastal hõlmasid rangelt kaitstavad metsad ligi 57 220 hektarit, 2010. aastaks on selliste metsade pindala suurenenud ligi 10 000 hektarini. Endistviisi on eesmärk saavutada, et rangelt kaitstavad metsad võtaksid enda alla vähemalt 10% metsamaa pindalast. Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid on Eesti metsades statistilise metsade inventuuri andmetel 31%. Et säiliksid Eestile omased metsaliigid, peab rangelt kaitstav metsamaa olema tüpoloogiliselt esinduslik. Looduse mitmekesisuse kaitse on avaliku hüve loomine. Eraomanikul on kohustus seaduse alusel kehtestatud piiranguid taluda. Keskkonnateenused on hüved, mida inimesed saavad keskkonnakasutuse kaudu. Vaid majanduslikult jätkusuutlik maaomanik suudab ühiskonnale keskkonnahüvesid pakkuma. Kui majanduskeskkond võimaldab metsaomanikul tegutseda efektiivselt, puudub vajadus tema majandustegevust toetada. Kuna taustauuringute järgi on kaitsealade metsade majandamispiirangud liiga jäigad, siis on piiranguvööndis kavas rakendada senisest paindlikumat väärtuspõhist majandamist võimaldavaid abinõusid.
Millised on arengukava peamised sõnumid järgmiseks kümneks aastaks? Aasta 2011 on rahvusvaheline metsa-aasta, mille eesmärk on propageerida jätkusuutlikku metsamajandust. Metsade kasutamise puhul rõhutatakse sihti parandada inimeste elukvaliteeti. Metsanduse arengukava koostamisel on silmas peetud neidsamu väärtusi, mida tunnustavad maailma metsandust suunavad organisatsioonid. Eesti metsades ja metsandusel on kõik eeldused pakkuda ühiskonnale majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi hüvesid. Metsateadlaste ettepanekute järgi on arengukavas järgmise kümnendi raiemahuks kavandatud 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas. Nii palju puitu kasvab igal aastal juurde. Oluliseks peetakse metsamaa aktiivset uuendamist. Selle mahtu tahetakse looduslikult uuenevate alade arvelt tunduvalt suurendada. Eraomandi kasutamise suunajana peaks riik erametsaomanikke senisest rohkem usaldama. Kui riigil on vaja sekkuda, tuleks otsused teha paindlikult, lähtudes pikaajalistest vaatlustest. Arengukava juhtmõte on metsade kui elu- ja looduskeskkonna, sh. looduslike protsesside kaitse ja Eestile omaste liikide elujõuliste populatsioonide hoid. Et edaspidigi tagada metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime, on vältimatu kujundada soodus ettevõtluskeskkond, luues selleks analoogilised võimalused kui naaberriikides. Erametsade majandamist arendatakse eraalgatusel põhineva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu. Metsasektori ettevõtete konkurentsivõime tagab suurema lisandväärtusega toodete tootmine, uute, teadmispõhiste ja efektiivsete tehnoloogiate rakendamine ning tõhus tootearendus ja turundus. Kogu see tegevus eeldab kvalifitseeritud tööjõu (spetsialistide) koolitamist ja täiendusõpet. Metsandusharidus peab vastama nüüdisaja nõuetele, seda on võimalik tagada kutseõppeasutuste, ülikoolide ja metsandussektori ettevõtete aktiivse koostööga. Endisest olulisem on elukestev õpe ning täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe. Mõistagi tuleb soodustada teadustööd ja arendustegevust, et teadmispõhiste otsuste abil suurendada metsanduse konkurentsivõimet. Kuna metsandus on riiklikult tähtis majandusvaldkond, siis on metsanduse arengukava valminud koostöös metsanduse huvirühmade, teadlaste ja valitsusasutustega. Arengukava kohta tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Lõpliku hinnangu metsanduse arengukavale aastateks 2011–2020 annab riigikogu. Allikad: |
