Esileht » Valdkonnad » Kliima

Eesti osa kliimamuutuste tekitajana

Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus 0,36%.

2009. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 16836,86 gigagrammi (Gg) ehk 16,8 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO₂ekv) maakasutuse, maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata. Metsa- ja maakasutussektor on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja selle sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2009. aastal 9802,3 Gg ehk 9,8 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on aastal 2009. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 59%.

2009. aastal pärines 85,5% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Sellele järgnesid põllumajanduse valdkond 7,7 ja jäätmekäitluse valdkond 3,9 protsendiga. Vt alljärgnev tabel.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste trendid valdkondade kaupa on esitatud järgneval joonisel.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse trend 1990-2009 valdkondade kaupa. Allikas:Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur, 2011

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO₂), mis 2009. aastal moodustas 84,8% (14,2 miljonit tonni CO₂) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Sellele järgnesid metaan (CH₄) 8,3% (1,4 miljonit tonni CO₂ekv) ja dilämmastikoksiid (N₂O) 6,1% (1,0 miljonit tonni CO₂ekv). Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn. F-gaasid (HFC_S, PFC_S, SF₆) moodustasid 0,84% (0,14 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.