18.–29. oktoobrini toimus Nagoyas Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ajalooline 10. osapoolte kohtumine juhtlausega "Life in Harmony Into The Future!" ("Loodusega koos, harmooniliselt tulevikku!"). Ühise ja üleilmse elurikkuse strateegiaga aastateks 2011–2020 lepiti kokku järgmise kümnendi eesmärgid maailma looduse kaitsel. Kohtumise kõige olulisemad teemad olid:
Konverents otsustas kuulutada järgmised kümme aastat rahvusvaheliseks elurikkuse dekaadiks.
Elurikkuse strateegiaga 2011–2020 pandi paika järgmise kümnendi eesmärgid maailma looduse kaitsel. Nendega peavad osapooled oma riiklikes strateegiates arvestama. Plaani juhteesmärgi kohaselt tuleb elurikkuse kadumise peatamiseks tegutseda kohe, et aastaks 2020 oleks säilinud toimivad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise.
20 alameesmärki sisaldavad inimeste teadlikkuse suurenemist, säästvat tarbimist ja tootmist, elurikkuse väärtuse integreerimist majandusmudelitesse ja arvestamist eelarvetes, liikide ning elupaikade hea seisundi tagamist, kultuurliikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, metsa ja põllumajanduse ning kalanduse säästvat ressursikasutust, teadusinfo paranemist, elurikkuse paremaks kaitseks vahendite suurenemist jne.
Lepiti kokku, et aastaks 2020 oleks kaitsealadega kaetud 17% maismaast koos sisevetega ja 10% merest ning taastatud vähemalt 15% rikutud elupaikadest. Looduslike elupaikade kadumine peaks vähenema poole võrra või võimalusel peatuma ning invasiivsete võõrliikide sissetulekuteed oleks kontrolli all.
Kohtumise peamiseks kordaminekuks, mida maailma riigid juba kaheksa aastat olid läbi rääkinud, kujunes uue geneetiliste ressursside protokolli allkirjastamine (ABS Protocol). Protokoll on oluline kogu konventsiooni seisukohalt, kuna tegemist on konventsiooni kolmanda samba kauaoodatud rakendamise tegeliku alustamisega. See sätestab rahvusvahelise korra geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning tulu õiglaseks jaotamiseks. Ressursside kasutajad peavad järgima reegleid, et vältida „biopiraatlust“ ning kasu peavad saama need osapooled, kelle ressursse kasutatakse. See väldib võimaluse, et näiteks suured farmaatsia- või kosmeetikafirmad teenivad miljoneid mingist liigist saadud preparaadist ning asukohariik ja elanikud ei saa sellest mingit kasu. Protokolli peab ratifitseerima ka Eesti.
Kohtumisel võeti vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust, alates kaitsealadest, merest, metsadest ning siseveekogudest, lõpetades infovahetuse, biokütuste ja kliimamuutusega. Võõrliikide teemal soovitakse näiteks välja töötada uusi meetmeid sissetoodavate lemmikloomade, akvaariumi või terraariumiliikide ja elus toidu või sööda osas.
Rõhutati tugevat seost elurikkuse hoiu ja kliimamuutuste vahel. Tuleb pingutada, et vähendada metsade hävimist ning tuleb parandada koostööd keskkonnaalaste rahvusvaheliste lepete, eriti Rio konventsioonide (kliimamuutused, kõrbestumine ning elurikkuse kaitse) vahel. Vastu võeti ressursside mobiliseerimise strateegia, mille kohaselt arenenud riigid peavad muuhulgas oluliselt suurendama abi arengumaadele. Samuti on oluline, et lisaks avaliku sektori vahenditele leitakse vahendeid elurikkuse kaitseks ka erasektorist ja muudest allikatest. Igal riigil peaks olema ka plaan, kuidas elurikkuse kaitseks vahendeid koguda.
Konverentsi üks keskne teema oli loodusrikkuse majandusliku väärtusega arvestamine. Rõhutati vajadust arvestada elurikkuse väärtustega riiklikes eelarvetes, majandusarvestustes ja igasuguste arendusprojektide üle otsustamisel. Enamus juhtudel on investeering looduse kaitsesse või säästlikku kasutusse kordades kasulikum kui selle vahetuks tuluks tegemine. Nt on arvutatud, et investeeringud kaitsealadesse toovad ühiskondliku kasuna tagasi üle 100 korra rohkem tulu.
Konverentsist võttis osa ligi 18 000 inimest ning üle 7000 osapoolete delegaadi (kellel on ka õigus osaleda läbirääkimistel) 193 riigist. Teisel nädalal toimus kõrgetasemeline paneel, kus osales hulgaliselt keskkonnaministreid ning riigipäid. Kohal oli ka teisi loodushoiu teemat oluliseks pidavaid kuulsusi nagu Harrison Ford või Monaco prints Albert, kes kõik kutsusid üldsust üles viivitamatult tegutsema, et elurikkuse olukorda maailmas parandada. Nad rõhutasid, et looduse mitmekesisus on inimkonna ellujäämise alus.
Kõne pidas ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Oma ettekandes tõi ta esile Eesti elurikkuse erilisuse ning edusammud selle kaitsel. Samas rõhutas minister, et äärmiselt oluline on 2020 eesmärkide saavutamiseks arvestada elurikkuse teemaga kõigis riigi majandusvaldkondades. Elurikkuse kaitsel on oluline kohaliku elanikkonna kaasamine, poliitikate ja meetmete parem rakendamine, kaitsealade kaitsemeetmete parandamine, tõhusam rahastamine ning vahendite efektiivsem kasutamine. Samuti kutsus minister üles kõiki osapooli vastu võtma tugevat globaalset elurikkuse strateegiat.
“Me ei saa lubada loodusrikkuse pidevat hävimist, meil on potentsiaal selle säästvaks kasutamiseks, et ka järeltulevad põlved saaksid seda nautida. Me peame alustama kohe,” rõhutas Jaanus Tamkivi.
Artikli kirjutasid: Lilika Käis ja Hanno Zingel (Keskkonnaministeerium), Lauri Klein (Keskkonnateabe Keskus) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet).
Loe lisaks: |
