Metsaomaniku otsus küpset metsa raiuda ja puitu müüa on oluline, sest * see suurendab lisaks ta enda sissetulekule oluliselt tööhõivet puidutöötlemise ja -transpordi sektoris; * suurendab erinevate maksude laekumist; * suurendab ekspordist teenitavat tulu; * vähendab kulusid sisseveetavatele energiakandjatele. Seega – metsa aktiivne ja mõistlik majandamine toob tulu kõigile.
Metsanduse arengukava kolm peamist eesmärki
Valmival metsanduse arengukaval aastani 2020 on kolm peamist eesmärki: * kasutada pikas perspektiivis puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses; * teha metsa tootlikkuse säilitamiseks metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; * ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks võtta kaitse alla vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandada rangelt kaitstavate metsade esinduslikkust.
Arengukavas aastani 2020 kavandatud raiemaht on 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas. Umbes nii palju puitu kasvab igal aastal metsa juurde. Hinnanguliselt peaks selline raiekogus andma tööd rohkem kui 28 000 inimesele, looma aastas tublisti üle 6 miljardi krooni tulu taastuva loodressursi kasutamisest ning tooma eelarvetesse maksudena üle 1,6 miljardi krooni.
Omavalitsustel oluline osa See kõik on otseselt seotud kohalike omavalitsustega, sest just meie kohalikud elanikud on need, kes seda ressurssi kasvatavad ja kasutavad. Eesti metsad on liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesised, mis loob metsade kasutamiseks erinevaid võimalusi. Just kohalikest vajadustest lähtuvad planeeringud määravad, kas metsamaad kasutatakse: * metsa majandamiseks; * loodusväärtuste kaitseks; * puhkemajanduseks ja turismiarenduseks.
Kasutusvaldkonnast sõltuvad omakorda inimeste tegutsemisvõimalused. Metsandusele ja seeläbi ka kohalikele elanikele avaldavad mõju ka kohaliku omavalitsuse investeerimisotsused ja toetusmeetmed.
Puidukasutus kasvatab tulu ja tööhõivet Eestis on palju küpseid ja üleseisnud okaspuu ja lehtpuu metsi. Kui arenenud tööstuse näol on okaspuu- ja kasepalgile turg olemas ja hind soodne, siis lepa ja haava peamine kasutusvaldkond on kohalik taastuvenergeetika. Saetööstusse mittesobiva puidu tihumeetrist saab katlas umbes 1,5 MWh soojusenergiat; umbes 450 krooni teenib metsaomanik ning tööd saavad puidu ülestöötaja, väljavedaja ja puidu transportija.
Peale kuuse, männi, kase ja lepa kasvavad Eestis ka saar ja tamm. Kõvadest lehtpuudest saab mööblit, treppe, uksi, tööpindu, aknalaudu, põrandakatteid ja muud. Kõvalehtpuude töötlemine alates saagimisest ja kuivatamisest on väikeettevõtluse pärusmaa. Siin on veel kõvasti arenguruumi.
Lisaks maamaksule jõuab kohaliku omavalitsuse eelarvesse ka osa füüsilise isiku tulumaksust. Seega on puidupõhise väikeettevõtluse ja energiavarustussüsteemi arendamine oluliselt mõttekamad tegevused kui sisseveetava fossiilse kütuse ammutamise ja transpordi toetamine. Lisaks võib eeldada, et puiduenergiale ei rakendata tulevikus võimalikke süsinikumakse.
Nii et puidu ja metsa kui taastuva loodusvaru kasutamise suurendamine aitab kaasa igaühe heaolu paranemisele.
Metsanduse arengukava koostamise kohta loe lisaks http://www.envir.ee/1101994 |
