Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Pool Eesti territooriumist ehk 2,3 miljonit hektarit on kaetud metsaga. Sellest omakorda ligi pool ehk veidi alla miljoni hektari kuulub eraomanikele, keda kokku on üle 60 000. See on suur hulk inimesi, kellest vägagi olulisel määral sõltub kogu Eesti metsanduse käekäik. Paraku pole paljud erametsaomanikud (seda ka Saaremaal) veel oma metsade võimalusi kasutama hakanud, sest neil jääb puudu vajalikest teadmistest, suutlikkusest ja kindlustundest. Kuid olulisem põhjus, miks erametsade majandamine on kännu taha kinni jäänud, peitub ebasoodsas maksusüsteemis.
Mets nõuab pidevat panustamist Praegune tulumaksuseadus ei arvesta erametsade majandamise eripära. Metsaga ei ole ju nii, et igal aastal muudkui külvad ja lõikad. Mets annab saaki pärast seda, kui peremees on sinna tublisti oma vaeva, aega ja raha panustanud. Eriti kehtib see väikemetsaomaniku puhul. Kui väikemetsaomanik müüb oma metsa puitu, siis on see pigem ühekordne tehing, mitte pidev majandustegevus. Kõige sellega peab erametsaomaniku tulumaksustamisel ka arvestatama. Tõsi, 2008. aastal hakkas kehtima seadusemuudatus, mis lubab oma kinnistult saadud puidu müügitulust maha arvata kuni 45 000 krooni. Kuid see puudutab ainult füüsilisest isikust ettevõtjaid, keda on umbes 5 protsenti erametsaomanikest. Nii et märkimisväärset mõju sellel seadusesättel erametsandusele pole.
Tulumaksuseaduses tulevad muudatused Nüüd on valmimas tulumaksuseaduse uued muudatused, mis peaksid senisest rohkem arvestama metsamajanduse eripära. Keskkonnaministeerium on teinud ettepaneku võtta erametsaomanikule tulumaksu määramisel arvesse neid kulutusi, mis on tehtud kolme aasta jooksul pärast tulu saamist. Sisuliselt tähendab see seda, et väikemetsaomaniku puidu müügist saadud tulult arvestatakse tulumaks maha alles kolme aasta pärast, arvestades selle aja jooksul tehtud kulutusi. Eelnõu kohaselt laieneb ka arvesse minevate kulutuste ring. Kui praegu kehtiva seaduse järgi saab metsaomanik tuludest maha arvata vaid metsa uuendamiseks tehtud kulutused, siis muudatus peab silmas kõiki metsa majandamiseks tehtud kulutusi. Ja veel üks meie ettepanekuid on see, et maksustamise erikord peaks hõlmama lisaks praegusele kasvava metsa raieõiguse müügile veel nii uuendusraiete kui ka kõikide teiste raiete käigus saadud metsamaterjali müüki. Väikeomanik, kes raiub metsa kord kümne aasta jooksul, teeb ju korraga nii harvendus- kui ka uuendusraiet. Ka saadud puitu ei hakka ta eraldi hunnikutesse sorteerima, vaid müüb selle korraga. Kõik need kavandatavad muudatused tähendavad seda, et metsaomanikud hakkavad tulumaksu maksma nendelt vaid tuludelt, kust on maha arvatud nii metsa uuendamiseks kui ka majandamiseks kolme aasta jooksul tehtud kulutused.
Kaob ebaõiglus ja tõuseb tulu Rahandusministeeriumis valmiv uus tulumaksuseadus peaks jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist, kuid enne toimub selle lõplik arutelu Riigikogus. Kui kavandatud muudatused saavad teoks, siis kaob ebaõiglus erametsaomanike maksustamisel ja nad saavad suurema kindlustunde tegelda oma metsade majandamisega. Paraneb kogu meie metsanduse jätkusuutlikkus. Kui erametsaomanikud hakkavad oma metsi tõhusamalt majandama, siis kasvab sellest kasu kogu Eesti majandusele. Teadlased on välja arvestanud saamata jäänud tulu, mis tekib üleküpsenud ja raiumata jäänud metsade tõttu. Arvestused näitavad, et kui aastas ülekasvamise tõttu hävib või kaotab väärtuse 5 protsenti (7 miljonit kuupmeetrit) metsa, kaasneb sellega umbes 700 miljonit krooni kahju. Kui siia lisada veel see, et ühe kuupmeetri puidu kasutamine loob 540 krooni eest lisandväärtust ja 140 krooni maksutulu, tähendab 7 miljonit kuupmeetrit õigel ajal raiumata puitu rohkem kui nelja miljardit kaotatud krooni.
Kuidas on seis Saaremaal Saaremaal on umbes 90 000 hektarit erametsa. Hooldus- ja uuendusraieid kokku tehakse aastas 3500 hektaril. Seda on peaaegu poole vähem kui Eestis keskmiselt. Aga ka Eestis keskmiselt raiutakse omakorda poole vähem kui võiks ja metsade tervise pärast lausa peaks. Eraomanikud, vaadake oma mets üle ja tehke tegutsemisplaanid. Nende elluviimisel saate jätkuvalt taotleda nii siseriiklikke kui ka eurotoetusi. Näiteks Saarema erametsaomanikud said mullu metsamajandamise kavade koostamiseks kokku toetust 386 982 krooni ja metsauuendamiseks 370 293 krooni. Kinni maksti ka nende nõustamine – selleks kulus 104 400 krooni. Natura-toetussummad Saaremaal elavatele metsaomanikele küündisid aga mullu kokku ligi 1,4 miljoni kroonini. (Artikkel kirjutatud Meie Maa tellimusel, ilmus 29.10.2010) |
