Kaili Kuusk, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
16. juunil 2010. a võeti Riigikogus vastu jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (vt https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13335649).
Vajaduse 2004. aastal vastu võetud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmiseks tingis kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmine Eesti õigusesse. Seadustes tehtavad muudatused on küllaltki mahukad, sest seni puudus nii EL kui ka Eesti õiguses eraldi kaevandamisjäätmete regulatsioon. Lisaks kaevandusjäätmete regulatsioonile täpsustatakse muudatustega tootja vastutusega seotud sätteid ja korraldatud olmejäätmevedu. 1. jaanuarist 2011 jõustuva muudatuse kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatud olmejäätmeveo teenuse osutaja leidmisel lähtuda riigihangete seaduse teenuse kontsessiooni sätetest.
Seni kehtiva jäätmeseaduse kohaselt lähtuvad kohalikud omavalitsused jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamisel konkurentsiseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. See tähendab vaidluste lahendamist halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kahtlusteta on tõsiseks probleemiks saanud omavalitsuste korraldatud jäätmeveokonkursside laiaulatuslik kohtulik vaidlustamine. Kohtumenetlus on tihti väga aeganõudev, põhjustades korraldatud jäätmeveo rakendamise viibimist. Riigihangete seadus aga näeb ette vaidlustusi lahendava haldusorgani – vaidlustuskomisjoni – ning oluliselt lühemad menetlustähtajad.
Konkurentsiseaduse alusel korraldatud eri- või ainuõiguse andmise konkursi tulemusena sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingud kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõpuni.
Jäätmeveo teenustasu Seadusega loobutakse jäätmeveo teenustasu suuruse piirmäärast. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korras peab omavalitsus kehtestama, millistest komponentide maksumusest teenustasu kujuneb (mitte teenustasu kogumaksumus numbriliselt).
Hanketingimustes tuleb hinda küsida kogu jäätmeveo teenuse eest. Praeguseks on kujunenud selline olukord, et konkursil pakutakse hinda üksnes jäätmete äraveo eest. Kui on saadud veo õigus, siis küsitakse erinevate lisatoimingute (nt konteineri lükkamine 5 meetrit jne) eest lisatasu. Seetõttu võib juhtuda, et jäätmeveo arvel olev veohind (mida vedaja pakkus konkursil) moodustab summast vaid kolmandiku, ülejäänud raha tuleb maksta nn lisatoimingute eest.
Seega peab omavalitsus nimetama ära toimingud/komponendid, millest kujuneb jäätmeveo teenuse hind. Ning hankes osaleja pakub hinna, mis sisaldab kõiki hanketingimustes nimetatud toiminguid/komponente. Hankes edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse jäätmeveo leping, milles on veo tingimused ja muud teenuse osutamisega seotud tingimused kirjas. Edukaks tunnistatud pakkuja ei tohi jäätmevaldajalt enam nende toimingute eest lisatasu küsida.
Samuti on täpsustatud jäätmeveo teenustasu regulatsiooni, kuna hetkel ei ole üheselt mõistetav, et teenus osutatakse juba siis, kui vedaja on jäätmevaldaja juurde sõitnud (jms korralduslikud teenused), mitte ainult siis, kui jäätmevaldaja käest on jäätmeid saadud. Korraldatud olmejäätmete vedu on teenus, milles jäätmevaldaja saab jäätmeid ära anda.
Samuti on ekslik arvata, et korraldatud olmejäätmevedu sunnib jäätmeid tekitama. Kogumissüsteemiga liitumine ei tähenda kohustust tekitada jäätmeid – seega ei pea mahutitäit jäätmeid tekitama. Võrdlusena on oluline märkida, et umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades, kus valdavalt toimub jäätmekäitluskulude jaotamine korteri pindala järgi, seda korteriühistu jms otsuste alusel. Seega maksab enamus elanikke oma eluaseme kommunaalkulude osana ka jäätmekäitluskulu, mis ei ole kuidagi otseses seoses tekitatud jäätmete kogusega. Kommunaalteenuste (sh jäätmekäitluse) eest esitatakse korterivaldajale arve ka siis, kui ta on pikemalt korterist ära olnud vms. Seega on kindlasti vale käsitleda ka väikeelamute valdajatele esitatavaid jäätmekäitluskulude arveid kohustusena jäätmeid tekitada.
Lepingu pikendamine ja teavitamine Korraldatud jäätmeveo riigihankel edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse määratud jäätmeliikide osas ja määratud veopiirkonnas jäätmeveo teenuse osutamise õigus kuni viis aastat. Pärast 5-aastase tähtaja möödumist ei tohi hankeleping olla automaatselt pikendatav. Ka ei tohi uue hankemenetluse läbiviimisel anda mingeid eeliseid teenuse osutajale, kelle leping on just lõppenud.
Seadus sätestab ka jäätmevaldaja teavitamise nõude. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks, kui omavalitsus on jäätmeveo korraldanud ning jäätmevaldaja on saanud jäätmeveoteenuse omavalitsuse määratud miinimumpaketi ulatuses. Seda ka juhul, kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud kohustuste/õiguste täpsustavat lepingut jäätmevedajaga – selle mahu eest esitab vedaja talle arve igal juhul. Sagedased on juhtumid, kus kinnistuvaldaja saab jäätmekäitluse muudatustest teada just tühiveo arve kaudu, sest omavalitsus ei olnud teda varem korraldatud jäätmeveost teavitanud.
Jäätmeveost vabastamine Seaduse kohaselt võib omavalitsus jäätmevaldaja erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest vaid juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Kohalikul omavalitsusel on kohustus enne vabastamisotsuse tegemist kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
See seadusemuudatus hõlmab ka suvilate kasutust. Kui suvekodudes viibitakse vaid periooditi, siis tekib seal ka jäätmeid periooditi. Sellest tuleneb jäätmeveost vabastamise vajadus sügisel ja talvel, mil suvekodus valdavalt ei viibita. Omavalitsusel on õigus selleks ajaks vabastus anda.
Muudatused ei hõlma olukordi, kus jäätmevedajal ei ole ajutiste juurdepääsupiirangute (halvad teed, kevadel teede lagunemine) tõttu võimalik jäätmevedajani jõuda. Need küsimused tuleb lahendada juba korraldatud olmejäätmeveo korraldamise ajal, nt väiksemate autode kasutamise nõue jne. Halvad teed on enamasti hajaasustuses, kus ka veosagedus võib olla harvem ning lähtuvalt sellest tuleb ka veograafikud teha.
Registrite pidamine Jäätmeseadus kohustab omavalitsusi pidama registrit juhul, kui neil on korraldatud olmejäätmevedu korraldamise kohustus. Vastavalt jäätmeseaduses sätestatule on korraldatud jäätmeveo põhimõtte rakendamine kohustuslik kõigile üle 1500 elanikuga omavalitsustele alates 1. jaanuarist 2005. Seega peavad sellistel omavalitsustel juba vastavad registrid asutatud olema.
Paljud omavalitsused on asunud jäätmeseaduse nõudeid täitma omavalitsuste koostööstruktuuride kaudu. See on kooskõlas nii teiste EL liikmesriikide praktikaga kui ka riigi jäätmekavaga seatud eesmärkidega. Koostööstruktuurides on ka omavalitsusi, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest ning ka need omavalitsused on oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu rakendanud (kuigi seadusest kohustust ei tulene). Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega on lisatud paragrahv, mis kohustab asutama jäätmevaldaja registri kõikides omavalitsustes, seega ka neis, kus on alla 1500 elanikku.
Prügi koht pole metsa ja pliidi all Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Samas on ka sellistes piirkondades vajalik korraldada jäätmekäitlust, sest vastasel juhul käideldakse seal jäätmeid ebaseaduslikult.
Sageli puudub omavalitsustel ülevaade selliste piirkondade jäätmevaldajate arvu ja tegeliku jäätmekäitluse kohta. 2009. aastal koristati Keskkonnaministeeriumi haldusala kaudu (Keskkonnaamet ja Riigi Metsamajandamise Keskus) 1250 tonni ebaseaduslikult ladestatud (nt metsa alla viidud) jäätmeid. Selline kogus vastab ligi 5000 elanikuga omavalitsuse aastasele jäätmekogusele. Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid on koristanud ka omavalitsused ja eramaavaldajad.
Seega tõenäoliselt on aasta pärast TeemeÄra2008 kampaaniat koristatud ligi 2000 tonni ebaseaduslikult ladestatud prügi, mis on ligikaudu 10 tuhande elanikuga omavalitsuse aastane segaolmejäätmete kogus.
Kodus põletatakse hinnanguliselt samapalju jäätmeid. Tegu on jäätmeseaduse nõuete rikkumisega, millega kaasneb suur negatiivne keskkonnamõju. Ka jäätmeseaduse sätete rikkumiste vähendamiseks on vajalik see, et omavalitsustel oleks olemas jäätmevaldajate registrid, et kontrollida oma haldusterritooriumil toimuvat jäätmekäitlust.
19. juunil 2010 vastu võetud seadus konkretiseerib ka karistusi olulisemate jäätmehooldusalaste kohustuste täitmata jätmise eest. Samuti muudeti trahvimäärasid, nüüd võib karistada juriidilist isikut kuni 500 000 krooni suuruse rahatrahviga. |
